Eesti poliitikute sõnul peab Venezuelast saama kiiresti õigusriik ning ära tuleks hoida segadused ja kodusõda puhkemine.
Peaminister Kristen Michali (RE) sõnul puudus Nicolas Madurol legitiimsus Venezuela presidendina. Edasi tuleb peaministri hinnangul kinni pidada maailmas kokkulepitud reeglitest, austada rahvusvahelist õigust ning tagada rahva enesemääramisõigus ja vabad valimised.
Välisminister Margus Tsahkna (E200) lisas, et paslik on pöörata pilk Hiinale, kes lõpetas vana aasta ulatuslike mere- ja õhuväe õppustega Taiwani ranniku lähedal.
“See on ju hea ettekääne – mis on lubatud Ameerikale, võiks olla lubatud ka Hiinale. Kindlasti Hiina seda geopoliitiliselt ka ära kasutab, eriti näiteks Aafrika riikides ja võib-olla ka teiste riikide suunas Ladina Ameerikas,” lausus Tsahkna.
Venezuela iseseisvuse tagamine on järgmine küsimärk. USA president pole kõnelnud Venezuela opositsiooni juhi Maria Machadoga, küll aga on nimetanud Maduro praegust asepresidenti Delcy Rodriguezt võimaliku koostööpartnerina.
“Võim, tankid ja relvad on ju praegu Maduro režiimi esindajate käes,” lausus riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa). “Kindlasti USA huvi on selle võimu üleminek saavutada ikkagi rahumeelselt. Ma arvan, et seal antakse väga palju lähiajal erinevaid signaale välja, peetakse kuluaarides läbirääkimisi.”
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart aga ütles, et Venezuela erioperatsiooni peamine eesmärk on nafta ülevõtmine. Demokraatia eksport riikidesse võiks aga tema sõnul lõppeda suure verevalamisega.
“ÜRO-s on 200 liikmesriiki. Ja päris arvestatav osa nende riikide juhtidest ei ole valitud demokraatlikul viisil. Kui igas riigis peaks toimuma sõjaline operatsioon demokraatia toomiseks, siis see peaks tähendama, et meil toimub maailmasõda,” sõnas Kõlvart.
Mis puudutab Venezuela võimuvahetust pärast Madurot, siis see on toimunud – uued juhid valib USA, lõpetas Kõlvart.