Portaali Digi.geenius toimetaja Ronald Liive sõnul on viimastel nädalatel muudetud sadade Eestis, Lätis ja Leedus Nõukogude okupatsiooni ajal sündinud inimeste profiile.
„Kui sa oled okupatsiooni ajal sündinud ja avaliku elu tegelane, siis on suur tõenäosus, et sinu sünnikohaks on nüüd märgitud Eesti NSV, Nõukogude Liit, mitte Eesti,“ rääkis Liive „Vikerhommikus“. Liive ise tuvastas ligi 600 muudetud profiili, nende seas oli eesti poliitikuid, muusikuid ja näitlejaid. Tema hinnangul on see problemaatiline, sest Eesti okupeerimist ei tunnustatud rahvusvaheliselt ning Eesti omariiklus ja järjepidevus säilisid.
Liive rõhutas, et veelgi tõsisem probleem puudutab mitte üksnes elulugusid, vaid kogu Eesti ajalugu käsitlevaid artikleid. „Mitte ainult profiilid ei ole ette võetud, vaid üldiselt Eesti ajaloosündmused, Eesti poliitikat käsitlevad artiklid ja Nõukogude vägede korda saadetud kuriteod Eestis,“ ütles ta. Tema sõnul on nendes artiklites märgata Kremli või Nõukogude režiimile vastava narratiivi eelistamist.
Liive ütles, et paljude muudatuste taga paistab olevat üks ja sama kasutajakonto. „See üks konkreetne kasutaja käis pea kuussada profiili läbi. Üks sessioon, kui ta istus arvuti taha ja hakkas Wikipedias artikleid ja profiile muutma, kestis üle kahekümne tunni,“ kirjeldas ta. „Kas üks reaalne füüsiline indiviid suudab sellist asja teha – see on iga kuulaja enda otsustada, aga see tekitab kindlasti küsimusi.“
Lisaks profiilidele on Liive sõnul muudetud ka kohanimesid ja termineid. Näiteks olevat pakutud välja, et Tallinna nimi tuleks kirjutada ühe n-iga – „Tallin“ –, mis ei ole Eestis kasutusel. „Kuskilt mujalt on see kirjapilt meile tulnud,“ märkis ta.
Ühe eriti markantse näitena tõi Liive Eesti Vabadussõja käsitluse. „Ingliskeelse Wikipedia sõnul on Eesti Vabadussõda nüüd separatism ja separatismi pealetung Venemaa vastu, mida me ju teame, et ei olnud,“ ütles ta. Tema sõnul on mitmeid ajalooliselt korrektseid parandusi teinud inimeste kontod seejärel blokeeritud ning nende muudatused tühistatud.
Liive hinnangul ei tohi Wikipedias toimuvat pisendada, sest seda kasutavad allikana ka suured keelemudelid ehk tehisintellektisüsteemid. „Kui need suured tehisajud hakkavad meile ka sellist juttu ajama, siis see on üks osa infosõjast, mille me oleme kaotanud, kui me midagi ette ei võta,“ hoiatas ta.
Teema on jõudnud ka riigiasutusteni. Liive kinnitas, et nii välisministeerium kui ka riigikantselei on probleemi teadvustanud ning sel nädalal arutatakse, kas ja kuidas sellega tegeleda. Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni valdkonnajuht on Liive sõnul samuti rõhutanud, et toimuvat ei saa kuidagi pisendada.