Peaminister Kristen Michal rääkis esmalt hiljutisest uuringust, millest tuli välja, et 52 protsenti inimestest, ei arva, et Ukraina lippu peaks avalikel hoonetel lehvima. Tema arvates on Ukraina lipp avalikus rohkem, kui lihtsalt Ukraina riigi lipp. See on vastupanu sümbol. „Lipu puhul ma ütleks seda, et oma riigi üle saab alati uhke olla. Sinimustvalge saab alati lehvida kõrgelt. Ukraina toetamine, sellest ei saa väsida. Kui meie väsime soojas toas, elekter töötab, soe vesi voolab, siis mida peavad tegema need inimesed, kes seda sõda peavad. Mõelge korra sellele ka,“ pahandas peaminister.
Gröönimaa küsimuses märkis Michal, et arktika julgeolek on pikemalt olnud suur teema ja on selge, et julgeoleku mured kasvavad. „Gröönimaa tulevik on Gröönimaa inimeste otsustada ja Taani kuningriigi otsustada.“
Peaminister tõi aga välja, et Eesti kaitsevägi osaleb Gröönimaal toimuva õppuse planeerimisel.
Peaminister rääkis ka plaanist, et kõik need, kes on osalenud mõnes Venemaa agressioonis, enam Euroopasse ei pääseks.
Siseminister Igor Taro rääkis otsusest kehtestada sissesõidukeeld venelastele, kes on osalenud Putini sõjas Ukraina vastu. „Venemaa peab selle eest täiel määral vastutama. Õnneks Eesti on seda asja ajanud. Nii riigina kui ka kõik need inimesed personaalselt peavad vastutama. Neil inimestel, kui nii üldse võib öelda, ei ole kohta tsiviliseeritud maailmas.“
Taro rääkis ka kriisikindlusest.
Taristuminister Kuldar Leis rääkis lähemalt liiklusest ja jäätmereformistt. Valitsus kinnitas heaks, et kindlatel põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid kaubaronge.