Riigikogu kuulas ära vastused kolmele arupärimisele.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt vastas Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Rain Epleri ja Arvo Alleri esitatud arupärimisele tuuleenergia planeeringute kohta (nr 862).
Arupärijad soovisid teada, kuidas tagab Kliimaministeerium, et tuuleenergeetika planeeringute andmed oleksid ühtsed, ajakohased ja vastaksid tegelikele planeerimisdokumentidele.
Sutt selgitas, et tuuleenergeetika planeeringute seisu andmed kogutakse koostöös Maa- ja Ruumiametiga. Need avalikustatakse Keskkonnaagentuuri kodulehel kvartaalselt, Keskkonnaportaalis, ja Keskkonnaagentuur vaatleb neid planeeringuid etappide kaupa ja lähtub oma koostatavas ülevaates omavalitsuste viimastest planeeringumenetluste käigus tehtud otsustest ehk sellest, mis etapis need planeeringud on. „Töö planeeringutega käib ju pidevalt ja tegevusi on ka etappide vahel enne järgmise fikseeringuni jõudmist. Seetõttu on mõistlik jooksvalt uurida ja üle küsida, kuidas ühest etapist teiseni jõudmisel KOV-ides planeeringud sujuvad,“ märkis minister.
Sutt ütles, et Keskkonnaportaalis kuvatakse tuuleenergia planeeringute infot ja võimsusi Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt. Hetkeseisuga on planeeringutes 1951 megavatti, mis oleks 262 tuulikut, menetluses on 20 arendust ja kehtestatud on ka üks arendus võimsusega 100 megavatti. „Täpsemalt arvestab Keskkonnaagentuur planeeringute võimsuse arvutamisel omavalitsuste avalikustatud infot planeeringumenetluse etapi kohta ja ka arendajatelt saadud infot tuuleenergia projektide seisu kohta,“ selgitas Sutt. Ta lisas, et saadud andmeid võrreldakse planeeringualasse jäävate katastriüksuste maatoimingute andmetega kinnistusraamatus.
Arupärijad soovisid teada, kas riigil on plaan koostada üleriigiline, ametlik ja koordineeritud tuuleenergeetika planeering, mis määraks ära sobivaimad arenduspiirkonnad, näiteks circa 100 tuuliku mahus. Sutt märkis, et tuuleparke planeeritakse lähimuse printsiibil, mis tähendab, et neid planeeritakse kohalike omavalitsuste tasandil. See tagab kohaliku elanikkonna aktiivse kaasamise ja võimaldab omavalitsustel leida parimad võimalikud tuuleenergeetika jaoks sobilikud alad. „Seetõttu riikliku planeeringu koostamise plaani meil ei ole. Usun jätkuvalt, et kohalikud omavalitsused, kogukonnad ja arendajad jõuavad koos kõige paremate lahenduste ja tulemusteni,“ ütles Sutt.
Arupärijad viitasid asjaolule, et miks jätkab Kliimaministeerium uute tuuleparkide planeerimise toetamist ja edendamist olukorras, kus tootmisvõimsus on juba praegu suurem kui turuvajadus. Sutt nentis, et hetkel on meil tootmisvõimsust tuulikute näol ligi 700 megavatti. Möödunud aastal üheksa kuuga oli 69% Eesti elektritoodangust taastuvelekter ja see moodustas 48% Eesti elektritarbimisest. „Ehk tootmisvõimsus ei ole kindlasti suurem, kui on turuvajadus,“ märkis Sutt. Ta lisas, et ühiskonnale on nii kogukulude kui ka kogutulude vaatest kasulik jõuda taastuvenergia osakaaluga 70–80% peale.
Sutt põhjendas, et me saaksime täita ENMAK-i või energiamajanduse arengukava 2035 eelnõu raames püstitatud eesmärgid – nii energiajulgeoleku, taskukohase ja konkurentsivõimelise hinna kui ka väiksema keskkonnajalajälje vaatest –, tuleb arendada ja planeerida. Ei ole võimalik saavutada odavamat elektri hinda, kui ühtegi investeeringut energeetikas ei tehtaks.
Arupärimisele prokuratuuri (nr 865) ning lähisuhtevägivalla karistuste, kokkuleppemenetluse ja tingimisi karistuste kohta (nr 857) vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Vabas mikrofonis võttis sõna Stig Rästa, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Madis Kallas, Aleksei Jevgrafov, Riina Sikkut ja Anti Allas.
Istung lõppes kell 18.52.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]