Leedus elav Kęstutis ei saanud kahtlast SMS-i ega e-kirja. Ta lihtsalt otsis Google’ist oma kodupanga veebilehte.
Otsingumootoris ilmus kolm tulemust, mis kõik nägid esmapilgul identsed välja. Mees vajutas esimesele lingile, sest Google peaks tema arusaamist mööda usaldusväärsed lehed ettepoole tooma.
„Nagu tavaliselt, küsis leht sisselogimiskoodi,“ kirjeldas mees Leedu Delfile. Ta sisestas koodi, kuid panka sisse ei pääsenud. Alles siis tekkis kahtlus, et midagi on valesti.
Mees sulges lehe ja logis sisse teise Google’ist leitud aadressi kaudu – seekord õige panga lehele.
Kaks päeva hiljem tuli kõne pangast
Kaks päeva pärast ebaõnnestunud sisselogimist helistas SEB töötaja Kęstutisele ja teatas, et keegi on üritanud tema kontolt raha üle kanda Malta panka. Kaart blokeeriti ja seekord jäi raha alles.
Aga täpselt sama skeemiga oli mees juba varem petta saanud. Enne jõule kaotas ta 950 eurot, mis kanti edasi Müncheni panka.
„Kuigi reageerisin ise, ei saanud ei pank ega politsei aidata. Kellelegi on see ehk naeruväärselt väike summa, aga minu jaoks on see peaaegu terve palk, mida ma enam tagasi ei saa. Seekord läks paremini,“ rääkis mees.
Ta lisas, et petturite loodud lehed on „kuradima sarnased õigete veebilehtedega“.
SEB: otsingumootorist leitud link ei ole automaatselt turvaline
SEB Leedu pettuste ennetuse osakonna juht Daiva Uosytė selgitas, et Google’i otsingust leitud lingid on ohtlikud, kuna petturid oskavad oma võltslehti otsingutulemustesse sokutada. Seejuures võivad need ilmuda isegi esimeste tulemuste seas.
„Ainus turvaline viis on sisestada panga aadress ise otse brauseri aadressiribale, antud juhul www.seb.lt,“ ütles Uosytė. „Mitte kunagi ei tohi usaldada pimes otsingumootori pakutavaid linke, samuti SMS-ide või e-kirjadega saadetud linke.“
Kui inimene satub võltslehele, on kõige olulisem mitte sisestada andmeid. Ei isikukoodi, pangakaardi andmeid ega internetipanga koode. Samuti ei tohi kinnitada Smart-ID, mobiilirakenduse ega mobiil-ID päringuid.
„Ainult siis, kui klient sisestab selliseid andmeid, saavad petturid ligipääsu tema rahale,“ selgitas pangaesindaja. „Kui te andmeid ei sisesta, ei saa petturid teie nimel midagi teha.“
Uosytė sõnul üritavad nad alati aidata pettuse ohvritel raha tagasi saada. Kui makse pole veel teostatud, saab klient ka ise selle kande internetipangas tühistada.
Kuid kui raha on juba saaja kontole laekunud, võib tagasisaamine olla keeruline. Välkmaksed liiguvad silmapilkselt ja raha jõuab saaja kontole kohe. Sel juhul proovib pank võtta ühendust saaja pangaga.
„Kui saaja keeldub raha tagastamast, võib kannatanu pöörduda õiguskaitseorganite poole ja proovida raha kohtu kaudu tagasi saada,“ ütles Uosytė.
Leedu pangad suudavad üha rohkem pettusi peatada
Panga sõnul arendatakse pidevalt võltslehti tuvastavaid tööriistu ja tehakse koostööd teiste asutustega libalehekülgede blokeerimiseks. Ka maksetehinguid jälgitakse ööpäevaringselt.
Tulemused on paranenud: 2025. aasta kolmandas kvartalis suutsid Leedu finantsasutused kaitsta 74 protsenti summadest, mida petturid üritasid varastada. Veel 2022. aastal oli see näitaja vaid 33 protsenti.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (39)