Möödunud nädalal käis üks Saksamaa panga analüütik välja mõtte, et Euroopa riigid võiksid vastukaaluks Donald Trumpi geopoliitilistele sammudele hakata müüma USA varasid. Panga juht lükkas selle väite küll kiiresti ümber, ent analüütiku arutluses võis siiski peituda omajagu tõetera. Mitte niivõrd selles, et USA varasid tuleks müüa, vaid selles, et Ühendriikide lähimad liitlased on olnud ka riigi suurimad investorid.
Veel viis aastat tagasi võis öelda, et USA riigivõlakirjade suurim hoidja on USA föderaalreserv koos kohalike investoritega ning toona hoiti ka üle poole Ühendriikide riigivõlast. Endiselt on suurimad võlakirjainvestorid ameeriklased ise, kuid samal ajal on enam kui 52% kogu USA võlakoormast soetanud välisinvestorid.
Selle muutuse taga on eeskätt USA riigivõla väga kiire kasv viimastel aastatel. Üha väiksem osa uuest võlast on leidnud ostjaid kohalike investorite seast ning järjest suurem roll on langenud välisriikidele. Viimase viie aastaga on föderaalreserv suurendanud oma panust riigi finantseerimisel 82,2%, kohalikud investorid 33,1% ning välisinvestorid ligi 67,9%. Sama perioodi jooksul on USA riigivõlg tervikuna kasvanud 52%, mis näitab selgelt, kui suur on olnud vajadus täiendava rahastuse järele.
Liitlased on osakaalu kasvatanud, Hiina müüb
Alates 2020. aastast on USA riigivõlakirjade suurim välisinvestor olnud Jaapan. Kuigi Jaapani investeeringute maht on püsinud suhteliselt stabiilsena, on USA võlakoorma kiire kasvu tõttu maailma viies suurim majandus praegu hoidmas 12,9% välisriikide käes olevatest USA võlakirjadest. 2020. aastal ulatus see näitaja veel 17,2 protsendini.
Kõige enam on oma avatust USA riigivõlakirjadele suurendanud Ühendkuningriik, Belgia ja Kanada, kes on viie aasta jooksul oma investeeringute mahtu vähemalt kahekordistanud. Kanada puhul on kasv olnud koguni kolmekordne. Märkimisväärselt on oma positsioone suurendanud ka Prantsusmaa, kes on viie aastaga kasvatanud USA riigipaberitesse tehtud investeeringuid 134 miljardilt dollarilt 376 miljardi dollarini. USA rahandusministeeriumi andmetel omavad suuremad Euroopa riigid tervikuna enam kui kolme triljoni dollari väärtuses USA riigivõlakirju.
Viimase viie aasta suurim USA riigivõlakirjade müüja on olnud mõistagi Hiina. Kui varem ulatus Hiina portfell ligikaudu 1,1 triljoni dollarini, siis nüüdseks on see kahanenud umbes 680 miljardi dollarini. Eriti tähelepanuväärseks teeb selle asjaolu, et samal ajal on USA koguvõlg kiiresti kasvanud, mistõttu on Hiina roll Ühendriikide rahastamisel vähenenud võrreldes teiste välisinvestoritega märkimisväärselt. Varasema 15,3% asemel hoiab Hiina nüüd vaid 7,3% kogu välisriikide käes olevast USA riigivõlast.
Teine suurem USA riigivõlakirjade müüja on olnud Brasiilia, kes on vähendanud oma varasemat 283 miljardi dollari suurust võlaportfelli 168 miljardi dollarini. Praegu moodustab Brasiilia osalus ligikaudu 1,8% välisriikide käes olevast USA riigivõlast.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare