Prantsusmaa peaminister Sebastien Lecornu on ametis olnud kolm nädalat ning püüab luua endiselt toimivat valitsust. Veebiväljaanne Politico kirjutab, et opositsioon ja ametiühingud pole Lecornu tegevusega rahul ning on tema suhtes kannatust kaotamas.

Lecornu pole veel oma kärpeplaanide kohta palju informatsiooni avaldanud. Ta pole veel ka oma kabinetti nimetanud ning opositsioon on peaministriga üha rahulolematum. 

“Kui midagi ei muutu, siis tulemus on juba teada. See valitsus laguneb,” ütles sotsialistide liider Olivier Faure. 

Marine Le Peni juhitud Rahvusliku Liidu (RN) liige Jean-Philippe Tanguy süüdistas peaministrit  eelarve väljakuulutamise edasilükkamises. Ka ametiühingud süüdistavad Lecornut nende nõudmiste ignoreerimises.

Viimastel nädalatel on Prantsusmaal toimunud juba mitu suurt meeleavaldust. Vahepeal üritas Lecornu veenda sotsialiste toetama Prantsuse uut valitsust. Üks asjaga kursis olev inimene ütles Politicole, et sotsialistid üritasid ka Lecornuga kokkuleppele jõuda, et vältida kolmanda valitsuse kokkuvarisemist vähem kui aasta jooksul.

Tema sõnul eeldab aga igasugune kokkulepe, et Lecornu ja president Emmanuel Macron teeksid teatud järeleandmisi. 

Politico kirjutab, et Faure ja tema partei soovivad, et valitsus võtaks kasutusele Zucmani maksu. Selle kohaselt peaksid üle 100 miljoni euro suuruse varaga inimesed maksma igal aastal vähemalt kaks protsenti maksu kogu oma vara pealt.

Prantsusmaa eelmine peaminister Francois Bayrou kuulutas 8. septembriks välja usaldushääletuse, et saada toetust oma ulatuslike eelarvekärbete plaanile. Tema vähemusvalitsus kukkus usaldushääletuse järel ka kokku. 

Faure ütles, et tema partei hääletab taas valitsuse tagandamise poolt, kui uus kava ei erine oluliselt Bayrou esitatud ettepanekust.

Lecornu ütles hiljuti Prantsuse meediale, et ei poolda Zucmani maksu. Ta avaldas siiski toetust õiglasemale maksurežiimile. Ta ütles, et 2026. aasta eelarve eesmärk on vähendada eelarvepuudujääki umbes 4,7 protsendini SKP-st. Sel aastal peaks eelarvepuudujääk ulatuma 5,4 protsendini SKP-st.