Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule | Välismaa

Ööl vastu teisipäeva korraldasid Vene väed Ukrainale massilise ballistiliste rakettide ja droonide rünnaku, tabades mitmeid energiataristurajatisi üle kogu riigi. Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul sai rünnakutes vigastada vähemalt üheksa inimest.

Löögid olid osa laiaulatuslikust rünnakust Ukraina linnadele, sealhulgas neile, mis asuvad rindest sadade kilomeetrite kaugusel.

Venemaa viimane rünnak tähistab lühiajalise n-ö energiarahu lõppu, mille raames oli Moskva nõustunud ajutiselt peatama rünnakud Ukraina elutähtsa energiataristu vastu.

Rünnakud pealinna suunal taastusid vaid mõni päev pärast seda, kui USA president Donald Trump ütles 29. jaanuaril, et palus isiklikult Venemaa presidendil Vladimir Putinil hoiduda Kiievi ründamisest.

Kreml teatas varem, et peatab rünnakud energiarajatistele vaid 1. veebruarini.

Õhujõudude teatel laskis Venemaa öösel Ukraina pihta 71 raketti ja 450 drooni, sealhulgas ligi 300 Shahed-tüüpi mehitamata õhusõidukit.

Tegemist oli ühe käesoleva talve suurima rünnakuga, milles kasutati tänase talve kohta suurimat rakettide hulka ühe operatsiooni käigus.

Varasemad suuremad rünnakud toimusid sel talvel 6. detsembril (653 drooni ja 51 raketti), 23. detsembril (635 drooni ja 38 raketti) ning 27. detsembril (474 drooni ja 40 raketti).

“Venemaale on diplomaatiast olulisem kasutada ära talve külmimad päevad, et inimesi terroriseerida,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias. “Sellele sõjale ei tule lõppu ilma Venemaale survet avaldamata. Praegu valib Moskva terrori ja eskaleerimise, mistõttu on vaja maksimaalset survet,” lisas president, kutsudes partnereid üles toetama Ukrainat õhutõrjevõimekusega.

Kiievis käivitus õhutõrje kohaliku aja järgi poole ühe paiku öösel, kui pealinnale lähenesid droonid. Ringhäälingu Suspilne teatel järgnesid sellele peagi plahvatused.

Kyiv Independenti ajakirjanikud vahendasid kohapealt, et plahvatused jätkusid terve öö, samal ajal kui õhujõud hoiatasid Kiievit ähvardava ballistiliste rakettide rünnaku eest.

Riigipolitsei teatel sai pealinnas vigastada vähemalt viis inimest.

Hommikul kella kümne paiku kõlasid õhuhäiresireenid taas mitmes Ukraina piirkonnas, sealhulgas Kiievis, kuna õhujõudude teatel tulistas Venemaa uusi rakette Tšernihivi, Kiievi ja Žõtomõri oblasti suunas.

Energeetikaminister Denõss Šmõhal ütles, et Venemaa ründas öösel kaheksat piirkonda, sihtides nii elumaju kui ka soojuselektrijaamu ja koostootmisjaamu, mis varustavad Kiievit, Harkivit ja Dniprot.

Vene väed tabasid Ukraina suurima eraenergiaettevõtte DTEK soojuselektrijaamu. See oli juba üheksas massiivne rünnak ettevõtte rajatiste vastu alates 2025. aasta oktoobrist. DTEK-i sõnul said seadmed tõsiselt kahjustada.

Rünnakute järel kehtestati Kiievis Dnipro jõe vasakkaldal asuvates idapiirkondades erakorralised elektrikatkestused. Ettevõte kirjeldas teisipäevast rünnakut kui 2026. aasta seni rängimat, lisades, et Ukraina energiasüsteem töötab praegu suurte piirangutega.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas kahjustustest Darnõtsja linnaosa hoones ning Dnipro linnaosa lasteaiahoones.

Kiievi linna sõjalise administratsiooni juht Tõmur Tkatšenko täpsustas, et kahjustada said 26-korruselise elumaja katus ja viiekorruseline ladu Darnõtsja linnaosas, 22-korruseline elumaja Ševtšenko linnaosas ning viiekorruseline elumaja Dnipro linnaosas.

Kiievis tabamuse saanud kortermaja Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Thomas Peter

Päästeamet teatas tabamusest ka Desna linnaosa administratiivhoone territooriumil. Lisaks teatati tulekahjust ühes Petšerski linnaosa tanklas ning kahjustatud autodest ja elektriliinidest.

Rünnakud Kiievile jätkusid läbi öö.

Kella poole seitsme ajal hoiatasid õhujõud uute tiib- ja ballistiliste rakettide eest, mille järel teatati plahvatustest Võnnõtsjas ja Kiievi oblastis asuvas Trõpilljas. Kiievi oblastis sai üks mees vigastada.

Kuberner Mõkola Kalašnõki sõnul said kahjustada ka kaks maja ja auto.

Uue rünnakulaine ajal tõstis Poola õhujõud õhuruumi kaitseks õhku hävitajad.

“Putin ootas temperatuuri langust ning kogus droone ja rakette, et jätkata genotsiidiga Ukraina rahva vastu,” kirjutas Ukraina välisminister Andri Sõbiha sotsiaalmeedias. “Ei sel nädalal Abu Dhabis kavandatud diplomaatilised pingutused ega lubadused USA-le takistanud teda jätkamast terrorit tavaliste inimeste vastu keset karmi talve.”

Rindele lähemal teatati rünnakutest Sumõs, Pavlohradis, Harkivis, Dnipros ja Zaporižžjas. Plahvatusi oli kuulda ka Odessas.

Harkivis teatasid kohalikud võimud ballistilise raketi tabamusest Slobidskõi linnaosas. Kuberner Oleh Sõnjehubovi sõnul sai kaks inimest vigastada ja kiirabi andis neile abi kohapeal.

Linnapea Ihor Terehhov ütles, et rünnaku tõttu tuleb küttesüsteemist vesi välja lasta, mis jätab küttekoldeta enam kui 800 hoonet. “Mõistan, kui raske see on 20-kraadise pakasega, kuid vaenlase pretsedenditu rünnak elutähtsale taristule ei jäta meile muud valikut. Spetsialistid ei näe alternatiivi,” sõnas Terehhov.

Odessa oblastis jäi pärast rünnakuid ajutiselt elektrita ligi 50 000 elanikku, teatas kuberner Oleh Kiper. Kahjustada said elumajad, laod, haldushooned ja sõiduautod.

Dnipros said rünnakutes kannatada taristuobjekt, kolmekorruseline elumaja ning hävis kaks eramut. Sumõs tabati kahte elumaja.

Võnnõtsja oblasti sõjalise administratsiooni juht Natalia Zabolotna kinnitas elutähtsa taristu kahjustamist, täpsustamata konkreetset rajatist.

Zelenski oli varem luureandmetele tuginedes hoiatanud, et Vene väed kavandavad massiivset rünnakut just krõbeda pakase ajal, mil temperatuur langeb alla -20 kraadi.

NATO peasekretär Mark Rutte saabus teisipäeval üllatusvisiidile Kiievisse, vaid mõni tund pärast seda, kui Venemaa oli korraldanud Ukraina pealinnale oma selle aasta seni suurima drooni- ja raketirünnaku.

Visiit toimub ajal, mil Ukraina ja Venemaa valmistuvad sel nädalal algavaks uueks läbirääkimiste vooruks, mille eesmärk on lõpetada Venemaa täiemahuline sissetung. Ukraina, USA ja Venemaa esindajad kohtuvad kava kohaselt 4.–5. veebruaril Abu Dhabis.

NATO peasekretär saabus üllatusvisiidile Kiievisse Autor/allikas: SCANPIX/AFP/HANDOUT

Presidendi kantselei teatel asetasid Rutte ja president Volodõmõr Zelenski Maidani väljakul asuva mälestusmärgi juurde küünlad ning mälestasid hukkunud Ukraina sõdureid. Rutte esines kõnega ka Ukraina parlamendi Ülemraada istungil.

21. jaanuaril sõnas Rutte, et NATO peamine prioriteet peaks olema Ukraina, mitte Gröönimaa.

Viimati külastas Rutte Kiievit 2025. aasta augustis.

Venemaa korraldas ööl vastu teisipäeva ulatusliku õhurünnaku Ukraina pealinnale Kiievile. Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega, rünnakutes sai viga vähemalt kaks inimest.

Kiievis kõlasid õhuhäiresireenid umbes südaöö paiku ning väljaande The Kyiv Independent teatel raputasid linna järgmise tunni jooksul mitmed plahvatused. Venemaa viimane rünnak näitab, et läbi sai ka lühike niiöelda energiarelvarahu, mille raames nõustus Moskva ajutiselt peatama rünnakud Ukraina kriitilise energiataristu vastu. 

Moskva väed on viimastel kuudel oma rünnakuid Ukraina elektrivõrgu vastu intensiivistanud, põhjustades massilisi elektrikatkestusi külmakraadide ja käimasolevate rahuläbirääkimiste ajal.

Minister Oleksi Kuleba teatas hiljem, et Venemaa rünnakud jätsid Kiievis kütteta üle 1100 elumaja.

Venemaa droon tabas Kiievis asuvat kortermaja Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Gleb Garanich

Ukraina delegatsioon suundus Araabia Ühendemiraatidesse kolmepoolsele kohtumisele, et laiendada reaalseid lahendusi rahu nimel, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski oma õhtuses videopöördumises.

“Meie meeskond jätkab tööd Ameerika poolega, et laiendada reaalseid otsuseid rahu nimel. Täna toimus mul kohtumine meie delegatsiooniga – mehed on juba teel. Kohtumised toimuvad kolmapäeval ja neljapäeval. Ja mitte ainult kolmepoolses formaadis, vaid meil on ka oma kahepoolne formaat Ühendriikidega. On küsimusi, milles tuleb kokku leppida ja on sisu, mis nõuab edasist tööd. Julgeolekugarantiide osas oleme valmis. Ukraina taastamise ja edasise arengu osas – valitsusametnikud töötavad ja meie meeskonnad on aktiivselt kaasatud,” rääkis Zelenski.

USA president Donald Trump teatas esmaspäeval oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, et arutas telefonikõnes India peaministri Narendra Modiga Venemaa Ukraina-vastase sõja lõpetamist.

“Rääkisime paljudest asjadest, mille hulgas kaubandusest ning sõja lõpetamisest Venemaa ja Ukraina vahel,” ütles USA president.

Trump lisas, et saavutati kokkulepped, mis aitavad Ukraina sõda lõpetada.

“Modi nõustus lõpetama Vene nafta ostmise ning ostma seda palju rohkem Ühendriikidest ja potentsiaalselt Venezuelast. See aitab kaasa sõja lõpetamisele Ukrainas, mis käib just praegu ja kus iga nädal hukkub tuhandeid inimesi!” teatas Trump.

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 242 290 (võrdlus eelmise päevaga +760);

– tankid 11 633 (+6);

– jalaväe lahingumasinad 23 985 (+4);

– suurtükisüsteemid 36 855 (+53);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1633 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1292 (+1);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 122 388 (+1171);

– tiibraketid 4205 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 76 738 (+153);

– eritehnika 4058 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.