Austraalia poliitikas on tekkinud arutelu valgete rahvuslaste ja kohalike aborigeenide võimaliku liidu üle, mille eesmärk on ühiselt vastu seista massiimmigratsioonile ja võõrrahvuste sissetungile. See idee, mida toetavad mõned rahvuslikud mõtlejad, rõhutab mõlema rühma sõbralikke suhteid ja ühiseid huve, sealhulgas maa kaitset ning kultuurilist identiteeti. Kuigi praegune koostöö on veel algfaasis, viitavad ajaloolised näited potentsiaalile, kus valged austraallased näevad aborigeenides loomulikke liitlasi.
Rahvuslike mõtlejate hinnangul võiks selline liit kujuneda ühise vastuseisuna massiimmigratsioonile, globaliseerumisele ning välismaiste majandusjõudude kasvavale mõjule Austraalias. Rahvuslased, kes pooldavad “Valget Austraaliat” – poliitikat, mis keskendub euroopaliku pärandi säilitamisele –, on hakanud rõhutama, et aborigeenid jagavad sarnaseid muresid. Massiimmigratsioon, eriti Aasiast, ohustab nii valgete austraallaste demograafilist enamust kui ka aborigeenide traditsioonilist eluviisi. Mõlemal rühmal on ühine huvi takistada maa omandamist rahvusvaheliste finantsjõudude ja välisinvestorite poolt, mis viiks loodusvarade liigse ekspluateerimiseni.
Arutelu ajendiks on muuhulgas jaanuaris 2026 Substacki platvormil ilmunud essee „A New Idea of Australia“, mille autor esineb pseudonüümi Inky Australian all. Essee pakub rahvuslikust vaatenurgast uut käsitlust Austraalia tulevikust ning kutsub üles ületama traditsioonilisi vasak- ja parempoolseid ideoloogilisi piire. Autori hinnangul seisab Austraalia silmitsi demograafilise, majandusliku ja kultuurilise kriisiga, mida süvendavad immigratsioon ning globaliseerunud majandusmudel. See tähendab, et Austraalia kultuuri säilitamine nõuab uut ja radikaalset lähenemist.
Rahvuslaste ringkondades on hakatud rõhutama, et aborigeenidel ja euroopa päritolu austraallastel on paljuski ühised huvid. Eeskätt tuuakse esile maa ja loodusressursside kaitse, kultuurilise identiteedi säilitamine ning vastuseis suurkorporatsioonide ja välisinvestorite kasvavale mõjule. Rahvuslaste sõnul ohustab massiimmigratsioon nii valgete austraallaste demograafilist positsiooni kui ka aborigeenide traditsioonilist eluviisi.
Erilist tähelepanu pööratakse aborigeenide vaimsele ja kultuurilisele pärandile. Aborigeenide traditsioonid, sealhulgas tuhandeid aastaid kestnud side maaga ning müüdid “unenägude aegadest”, meenutavad paljudele valgetele rahvuslastele muistsete eurooplaste põlisreligioone. Näiteks võrdlevad nad aborigeenide maakeskset vaimsust keldi, germaani või slaavi mütoloogiaga, kus loodus ja esivanemate pärand mängivad keskset rolli. See instinktiivne sarnasus soodustab rahvuslaste arvates vastastikust austust ja koostööd aborigeenidega, luues silla vastastikuseks mõistmiseks.
Ajaloolise paralleelina tuuakse sageli esile 1930. aastate liikumine Austraalia Kõigepealt (Australia First Movement), mille juhtfiguur Percy Reginald Stephensen toetas aborigeenide liikumise esimesi poliitilisi samme ning tegi koostööd aktivist Jack Patteniga. Stephensen osales ka 1938. aasta rahvusliku leinapäeva (National Day of Mourning) korraldamisel, mida peetakse üheks esimeseks suuremaks aborigeenide poliitiliseks protestiks Austraalias.
Tänapäeval rõhutavad rahvuslased, et aborigeenid väärivad õiglust pärast aastakümnetepikkust väärkohtlemist, ning et valgete ja aborigeeni rahvuslaste liit võiks olla vastukaaluks praegustele poliitilistele jõududele, mis propageerivad multikultuursust ja immigratsiooni. Kuigi praegune poliitiline kliima teeb sellise liidu realiseerimise keeruliseks, peavad rahvuslased seda moraalselt järjekindlaks positsiooniks. Nad leiavad, et rassilise suveräänsuse põhimõte peaks kehtima kõigile maailma rahvastele, ning et senine poliitiline süsteem ei paku kestlikku lahendust ei aborigeenide ega euroopa päritolu austraallaste probleemidele.