Ehkki tänavune jaanuar oli Eestis viimase veerandsajandi üks külmemaid, soojeneb kliima omasoodu edasi. Tartu Ülikooli kliimafüüsika professor Velle Toll selgitab, miks ilm pärast sooja detsembrit järsult jahenes ning milliseks kujunevad Eesti talved tulevikus.
Keskkonnaagentuuri andmetel oli tänavune jaanuar viimase 25 aasta üks kargemaid, mil Eesti keskmine õhutemperatuur langes -7,8 °C kraadini. Külmem oli vaid 2010. aastal. Jaanuarile eelnes aga kontrastselt detsember, mis platseerus pikas vaatlusreas sooja poolest kuuendale-seitsmendale kohale. Sarnane muster, kus arktiline õhumass tungis kaugele lõunasse, valitses aasta alguses ka mujal põhjapoolkeral, tekitades Ameerika Ühendriikides ulatuslikke lumetorme.
See tekitab küsimuse: kas ja kuidas sobituvad ekstreemsed külmalained üleilmse soojenemisega samale pildile?
Lekkiv polaarpööris
Jaanuarikuist käredat pakast põhjustas atmosfäärinähtus, mida tuntakse polaarpöörise nõrgenemisena. Tavaliselt hoiab tugev polaarpööris külma õhumassi Arktika kohal vangis. “Meil oli soe detsember ja sellele järgnes järsk jahenemine, kui arktiline õhumass mõjule pääses,” selgitas Velle Toll. “Selle taga on polaarpöörise nõrgenemine – külm õhumass, mis püsib tavaliselt Arktika ümbruses, jõuab siis madalamatele laiuskraadidele,” lisas ta.
Professori sõnul on juhtunu tavapärane ning tegu on osaga looduslikust varieeruvusest. “Iga kümne aasta jooksul leidub aastaid, mil see juhtub. Nii et meil on sel aastal lihtsalt korralik talv,” märkis Toll.
Üks levinumaid eksiarvamusi on, et kohalik pakane tõestab kliimasoojenemise petlikkust. Kliimasüsteem on aga üleilmne ja tasakaalustatud – kui ühes piirkonnas on erakordselt külm, on sageli teisal tavatult soe.
“See konkreetne külmalaine ei ole otseselt märk kliimasoojenemisest. Kui vaadata aga globaalset pilti, siis viimane aasta oli ligi 1,5 kraadi võrra soojem kui tööstuseelne keskmine,” selgitas Toll, lisades: “Samal ajal, kui Ameerikas ja Euroopas oli külm, oli Gröönimaal teatud piirkondades kümme kuni kakskümmend kraadi keskmisest soojem.”
Lumine orkaan
USA-s räägiti jaanuaris palju nn pommtsüklonitest – kiiresti tugevnevatest tormidest, millega kaasnevad suured lumesajud. Füüsikaliselt on protsess sarnane nii Ameerikas kui ka Euroopas: tormid saavad oma energia temperatuurikontrastidest.
“Külm õhumass ulatub mandri kohale, ja seal, kus külm ja soe õhumass kokku saavad – külm on kuiv ja soe niiske – tekivadki tugevad sademed ja tormid,” kirjeldas Toll protsessi füüsikalist olemust: “Ühelt poolt on see tingitud veeauru kondenseerumisest soojas õhumassis, teisalt annab tugev temperatuurikontrast nende kahe õhumassi vahel energiat.”
Kuigi Ameerika ja Euroopa geograafia on erinev – üht mõjutab Vaikne, teist Atlandi ookean, on atmosfääritsirkulatsiooni põhimõtted laias laastus samad. Ka Eestis vahelduvad talvel madal- ja kõrgrõhkkonnad, tuues kord sulailma, kord paukuva pakase.
Tulevikuvaade
Kliimamudelid ja mõõtmisandmed kinnitavad üheselt: kuigi külmalaineid esineb ka tulevikus, jääb neid järjest vähemaks. Kuumalained ja paduvihmad on seevastu sagenenud ja tugevnenud. “Külmalainete puhul on vastupidi: need on nõrgenenud ja neid on vähem. Seda näitavad kliimamudelid, meie füüsikaline arusaam ning mõõtmistulemused. Näiteks lumikatte kestus on järjest vähenenud,” nentis professor.
Trend on juba praegu selgelt tajutav. Tolli sõnul on lumikatte kestus võrreldes eelmise sajandi esimese poolega vähenenud piirkonniti juba nädala kuni kuu võrra.
Siiski hoiatas teadlane, et kliima soojenedes ei kao talv täielikult ära. “Neid lihtsalt esineb harvemini. Pakast tuleb siiski ette ja meie infrastruktuur peab olema valmis selleks, et ka soojemas kliimas võib esineda väga külma ilma,” rõhutas Toll.