Pärnu linna 2026. aasta eelarve on ligi 122 miljonit eurot ja investeeringuid tehakse 24 miljoni euro eest. Kui Pärnu rahanduse abilinnapea hindab linnaeelarvet tugevaks, siis opositsioon leiab, et eelarves kärbiti põhjendamatult lastele, kultuurile ja spordile mõeldud kulutusi.
Pärnu volikogu vastu võetud 2026. aasta eelarve näeb ette põhitegevuse tuludena ligi 122 miljonit eurot ja kuludena 114 miljonit eurot. Pärnu rahanduse abilinnapea, valimisliitu Pärnu Ühendab kuuluva Meelis Kuke hinnangul on vastu võetud eelarve tugev ja järgib linna pikaajalist arenguplaani. Kuke sõnul lähevad suurimad investeeringud teede ja tänavate kordategemisse. Kokku kavandatakse investeeringid 24 miljoni euro eest.
“Kõige mahukam osa, seitse miljonit läheb majandusvaldkonda. Tegemist on Pärnu uue kolmanda silla teedevõrgu lõpuni ehitamisega, seal on kavandatud investeeringu maht kaks miljonit. Investeeringuga 2,3 miljonit on Hiiu tootmisala arendamine. Vaba aja, kultuuri ja hariduse valdkonnas, mõlemas investeeringud on viie miljoni lähedal. Audru noortekeskusesse näiteks üks miljon ja Vallikääru lava- ja tugihoone ehitusse kolm miljonit. Laenukoormuseks on 27 protsenti,” ütles Kukk.
Kukk rääkis, et juba sügisel eelmise linnavõimu poolt esitatud eelarve projekt sisaldas mitme miljoni ulatuses rahalise katteta kulutusi, mis oleks halvendanud linna rahalist seisu. Seetõttu jäeti need kulutused eelarvest välja.
Pärnu endine linnapea, opositsiooni kuuluv reformierakondlane Romek Kosenkranius ütleb, et opositsioon vastu võetud eelarvega rahule jääda ei saa.
“Üldjoontes pole 2026. aasta eelarve halb, sest volikogu sai põhimõtteliselt vastu võetud seesama eelnõu, mille eelmine linnavalitsuse praegune opositsioon volikokku saatis, et seal on needsamad investeeringud. Aga probleem on Keskerakonna poolt juhitava koalitsiooni kärped. Praegu mindi kärpima peamiselt Pärnu linna laste, koolide, lasteaedade, sotsiaal- ja haridusprojektide, kultuuri ja spordi arvelt. Lasteaia toitlustuse kulud võeti maha, kultuuri ja spordiürituste toetustelt maha, erakoolide toetusi vähendati, lapse sünnitoetuse tõusu kärbiti, isegi naiste varjupaigalt ja elanikkonnakaitselt võeti kümneid tuhandeid maha,” rääkis Kosenkranius.
Kosenkranius pole ka rahul, et samal ajal tõsteti volikogu liikmete tasusid.
Rahanduse abilinnapea Meelis Kukk opositsiooni etteheidetega ei nõustu ja ütleb, et lisaks haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonda tehtud investeeringutele on uus koalitsioon tõstnud mitut toetust, eeskätt lastega perede heaolu suurendavat toetust.
“Oleme kahekordistanud sünnitoetust, viinud selle 1000 euro tasemele, oleme suurendanud ranitsatoetust ja oleme külmutanud lasteaiatasud,” ütles Kukk.