Joonistamine oli Varvara Fedossovale esmalt lihtsalt hobi, millele ta pühendas vaid mõne tunni oma vabast ajast. Ent juba üheksandas klassis ütles ta vanematele, et tahaks kunstnikuks saada. Gümnaasiumi lõpus aga teatas, et ei kujuta end ühelgi teisel erialal ettegi.
Varvara õppis gümnaasiumis hästi ning lõpetas edukalt ka muusikakooli klaveri ja kitarri erialal. Pärast seda õppis ta kaks aastat muusikat vabaklassis ja osales edukalt mitmetel konkurssidel, ent otsustas siis, et muusika jääb talle siiski hobiks ning ta pühendab end kunstiõpingutele. Vanemad toetasid teda: las ta proovib ja tegeleb just sellega, mis talle enim rõõmu pakub.
Praegu on noore kunstniku lemmikžanr portree. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik
Kahtlusi algul siiski oli: Varvaral oli seljataga vaid Jõhvi kunstikoolis Larissa Sõduri juures läbitud ettevalmistuskursus. Kunsti saladusi omandas ta omal käel, eriti meeldis talle joonistada tahvelarvutiga. Samuti on ta koos sõbranna Jelizaveta Žarkovaga osalenud kohalike kunstnike vabaõhumaalimistel.
Kunstiakadeemiasse õppima pääsemine polnud lihtne: alati on konkurss ja tuleb esitada ka oma tööde portfoolio. Ent komisjon märkas Varvara annet ning võttis ta juba esimesel katsel kooli vastu.
Kentaur on tudengi fantaasia etteantud teemal. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik
“Pikkade tundidega oli raske harjuda ja pärast tunde tuleb sageli jääda veel töid lõpetama. Ent kui asi huvi pakub, unustad kõik raskused. Olen proovinud erinevaid žanreid ja tehnikaid, kuid enim meeldib mulle maalimine. Algul tahtsime sõbranna Jelizavetaga ühisnäituse teha, aga meil mõlemal on kogunenud nii palju töid, et otsustasime teha eraldi väljapanekud. Suur tänu kunstikoolile, kes meie algatust toetas,” rääkis Varvara Fedossova.
“Varvara ei olnud varem joonistamist kuskil õppinud, ent näitus kinnitab, et ta on särav pärl ning lisaks looduse poolt kaasa antule täiendab end ka professionaalsete teadmiste ja oskustega,” kinnitas kunstiõpetaja Viktoria Krivoglazova.
Kunstiosakonna juhataja Aarne Hanni rõhutas, et sellised näitused ja kohtumised on nendegi õpilastele väga kasulikud, sest nõnda saavad nad aimu, kuidas käivad kunstiõpingud kõrgkoolis, ning võivad esitada küsimusi vahetult tudengitele endile.