Augustikuus toimuvatel presidendivalimistel paistab kaks tõenäolist varianti: kas saavad valitsuserakonnad ja sotsiaaldemokraadid presidendi valitud riigikogus või läheb valimine läheb edasi valijameestekogusse, kus jõuõlg on juba Isamaal ja Keskerakonnal? Riigikogus presidendi valimiseks läheks koalitsioonil ja sotsiaaldemokraatidel vaja vähemalt kahte lisahäält.
Praegu arvestab Reformierakond riigikogus 39 häälega ja Eesti 200 13 häälega, sotsiaaldemokraatidel on hääli 14.
Ühise kandidaadi leidmisel oleks neil kokku niisiis 66 häält, kuid presidendi äravalimiseks riigikogus on vaja 68 parlamendisaadiku häält. See tähendab, et koalitsioonil ja sotsiaaldemokraatidel tuleks ka fraktsiooniväliste saadikute ehk aknaalustena tuntute hulgast leida vähemalt kaks lisahäält.
Parlamendivälise erakonnad Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) liige Jaak Valge sõnas, et on riigikogu tööst mõned nädalad eemal olnud ning sestap on tal raske midagi sisukat presidendivalmiste kohta öelda.
Valge kinnitas siiski, et tema poole ükski fraktsioon presidendivalimiste teemal veel pöördunud pole.
“On raske uskuda, et koalitsiooni ja sotside kandidaat mulle sobiks, aga loomulikult on kõik [kandidaadi] isikus kinni,” lisas Valge
Ka Leo Kunnas ütles ERR-ile, et tema poole pole veel ükski erakond pöördunud. “Liiga vara on veel midagi öelda,” lisas ta.
Tõnis Mölder ütles, et tema teada fraktsiooniväliste parlamendisaadikute hääli püüdmas erakonnad veel käinud pole. Siiski on sellest kõneldud riigikogu koridorides.
Mölder lisas, et praeguse parlamendi matemaatikaga seisab erakondadel ees raske ülesanne. Erakondadel tuleb tema sõnul leida erinevate maailmavaadete vahel sildu ehitav kandidaat, kes sobib nii erakondadele kui ka ühiskonnale.
“See saab olema väga keeruline kompromisside kunst,” selgitas Mölder.
Parlamendisaadikud ootavad jätkuvalt otsevalimist
Enn Eesmaa kinnitas, et tema osas on mõlemalt poolelt kompamisi olnud, ent ta kavatseb lõpliku otsuse teha valimiste päeval, erakondadest sõltumatu saadikuna.
Eesmaa lisas, et tema toetab presidendi otsevalimisi, olgugi, et Eestis on presidendi roll pigem esinduslik.
“Heaks näiteks on Soome, kes said endale silmapaistva presidendi Alexander Stubbi näol,” ütles Eesmaa.
Eessmaa sõnu toetas ka Kersti Sarapuu, kes lisas, et ka temaga pole ükski erakond presidendivalimistest täpsemalt rääkinud. “Mina toetan presidendi otsevalimisi rahva poolt,” ütles ta.
Presidendivalimised toimuvad selle aasta augustis.
Esmalt üritab presidenti valida riigikogu, kus kandidaadi äravalimiseks on vaja kahte kolmandikku häältest. Kui see ei õnnestu, siis läheb asi valijameeste kogusse, kus on liikmeid 208.
Valijameeste kogus on hääleõigus 208 liikmel, kellest 101 on parlamendi saadikud ja 107 omavalitsuste valitud valijamehed.