Väljapaneku keskmes on ajastu, mil elu kulges raudse eesriide taga justkui kahes paralleelses reaalsuses. Ühes neist, fassaadis, pidi kõik olema korras: plaanid täituma, inimesed naeratama, loosungid kinnitama helget tulevikku. Teises oli argipäev oma vaikse visadusega: tühjad letid, järjekorrad, väsimus, aga ka intiimsed rõõmud, pühad, hetked mererannas, turupäevad, kodused tavad ja rahvuslikud kombed, mis ei sobitunud tihti n-ö ametliku pildi raamidesse.
