Tallinna Lennujaam, Rail Baltic Estonia ja Mainor Ülemiste investeerivad järgmiste aastate jooksul ligi 500 miljonit eurot arendustesse, et muuta Ülemiste piirkonnaks, mis meelitaks kohale rahvusvahelisi ettevõtteid ja investoreid.
Mainor Ülemiste juhatuse esimees Sten Pärnits märkis, et Rail Baltic seob üheks ruumiks rahvusvahelised ja kohaliku raudteeliinid, trammid, bussid ja lennujaama.
“Koos Rail Baltica Linda terminali, Ülemiste keskuse ja Tallinna lennujaamaga loome piirkonna, mis ei ole enam pelgalt transpordisõlm, vaid linn linnas – kaasaaegne, tiheda avaliku ruumiga, jalakäijasõbralik ja rahvusvaheline südalinn,” rääkis Pärnits.
Pärnitsa sõnul aitab Ülemiste arendus meelitada Eestisse rohkem investeeringuid.
“Riigid ja linnad konkureerivad tugevalt investeeringute, väliskülaliste, konverentside, talentide ja peakontorite nimel. Tallinn ja Eesti on mõlemad seadnud eesmärgiks meelitada siia rohkem investeeringuid ja väliskülalisi ning hea linnaruumiga atraktiivne värav ja meie arendatav konverentsikeskus aitavad sellele kaasa,” ütles Pärnits.
Ülemiste piirkonda rajatav park Autor/allikas: Pressimaterjalid/Agenda PR
Ta märkis, et juba praegu on Ülemiste City tööjõumaksudest lähtuvalt Eesti kolmas majanduslinn, mille ettevõtete kogukäive oli 2024. aastal ligi kolm miljardit. 2030. aastaks peaks plaanide kohaselt linnakus elama, õppima ja töötama 25 000 inimest.
Ülemiste Citysse plaanitakse rajada Vabaduse väljaku suurune Euroopa park.
Lisaks on plaan ehitada linnakusse Linda terminali arhitektide Zaha Hadid Architects poolt loodud kõrghoone, kuhu on tulemas 4700 ruutmeetri suurune konverentsikeskus, mille maksutulu riigile hakkab olema 140 miljonit.
2028. aastal peaks linnakus avatama ka kuni 6000 ruutmeetrine spaa.
Ülemiste piirkonda rajatav kõrghoone Autor/allikas: Pressimaterjalid/Agenda PR
Samuti on plaan rajada linnakusse elukondlik ala nelja kortermaja ja kokku 400 korteriga.
Tallinna abilinnapea Tiit Terik (KE) märkis, et linnale meeldiks näha Ülemistes 10 000 istekohaga multifunktsionaalset suurhalli, kuid selle finantseerimine sõltub riigi ja Eesti olümpiakomitee otsusest.
Lennujaama arendus läheb maksma 75 miljonit
Tallinna Lennujaam prognoosib, et 2030. aastaks kerkib reisijate arv seniselt 3,5 miljonilt kuni viiele miljonile, mistõttu algatati mullu lennujaama arendusprojekt, mis läheb hinnanguliselt maksma kuni 75 miljonit eurot.
“Terminali laiendus on vajalik, et tagada järgmise 10–15 aasta jooksul reisijate sujuv, ohutu ja kvaliteetne teenindamine,” selgitas Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike.
Lennujaama tuuakse uudseid iseteeninduslahendusi, näiteks saavad reisijad juba 2026. aasta teises pooles mugavamalt ise pagasi ära anda, tulevikus aga ka ise lennukile minna läbi automaatsete väravate boarding-aladel.

Tuvike märkis, et oluline on ka see, et tulevikus saavad reisijad, kes alustavad oma reisi Rail Balticuga ja soovivad edasi liikuda Tallinna lennujaamast, oma pagasi ära anda juba reisi alguspunktis ja see liigub otse reisi sihtkohta.
Tuvikese sõnul loob piirkonna terviklik arendamine hea pinnase rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse meelitamiseks ning lennujaama kinnisvara arendus, mis paikneb kinnistutel ümber lennuraja, on suunatud eelkõige lennundusega otseselt või kaudselt seotud ettevõtetele.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa sõnul toob Rail Baltica Eestisse aastas juurde ligikaudu kaks miljonit reisijat ning et 2028. aastal valmiva Linda terminali näol saab pealinn juurde transpordisõlme ühendava hoone, kus on mugav liikuda edasi järgmisse sihtkohta.
“Ülemiste terminali ehitus liigub plaanipäraselt ning juba praegu on näha, kuidas tulevane transpordisõlm samm-sammult valmib – 2025. aasta suvel võttis Elron uue jaama esimesed ooteplatvormid kasutusele,” ütles Salomets. “Käesoleva aasta lõpuks valmib hoone betoonkarkass, mille järel on selgelt tajutav nii jaama maht kui ka arhitektuurne vorm.”
Arendajate hinnangul hakkab lähikümnendil Ülemiste piirkonda läbima ligi 15 miljonit inimest, kui võtta arvesse lennu- ja Rail Baltica reisijad ja muud liikuvusprognoosid.