Kolmapäeval avaldas Euroopa Parlament värske Eurobaromeetri uuringu tulemused, millest selgub, et üleilmsed sündmused külvavad ELi kodanike seas ebakindlust. 52% vastanutest on pessimistlikud maailma, 39% ELi ja 41% oma koduriigi tuleviku suhtes. Samas on enam kui kolmveerand eurooplastest (76%) optimistlikud iseenda ja oma perekonna tuleviku suhtes.
Uuringu tulemustest ilmneb, et peamiselt teevad inimestele muret julgeoleku ja turvalisusega seotud küsimused: konfliktid ELi läheduses (72%), terrorism (67%), kolmandatest riikidest lähtuvad küberründed (66%), kliimamuutuste tõttu üha laastavamaks muutunud loodusõnnetused (66%) ja kontrollimatu ränne (65%). Lisaks on eurooplased mures suhtluse ja infovahetusega seotud riskide pärast, nagu desinformatsioon (69%), vihakõne (68%), tehisintellekti loodud võltssisu (68%), ebapiisav andmekaitse (68%) ja ohud sõnavabadusele (67%).
Soovitakse ühtsemat Euroopat
Kriisidest haaratud maailmas ootavad eurooplased liidult otsustavat tegutsemist. 66% vastanutest soovib, et EL aitaks tagada nende turvalisust, 89% peab oluliseks liikmesriikide ühtsust ja 73% leiab, et üleilmsete probleemidega toimetulekuks vajab liit suuremat eelarvet. Kodanike hinnangul peaks liit oma positsiooni tugevdamiseks keskenduma kaitsele ja julgeolekule (40%), majanduse ja tööstuse konkurentsivõimele (32%) ning energiasõltumatusele (29%).
„Geopoliitilised pinged mõjutavad eurooplaste igapäevast turvatunnet. Kodanikud ootavad, et Euroopa Liit oleks tugev, ühtne ja kaitseks neid. Just seda peabki tugevam ja enesekindlam Euroopa tegema. Euroopa on meie tõhusaim kaitsekilp,“ ütles Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.
Elukallidus on keskne probleem
Kõrged hinnad mõjutavad jätkuvalt inimeste elatustaset. Seetõttu ootavad eurooplased, et Euroopa Parlament tegeleks esmajärjekorras inflatsiooni, hinnatõusu ja elukalliduse ohjamisega (41%, Eestis 52%). Järgnevad majanduse elavdamine ja töökohtade loomine (35%, Eestis 47%). Eesti küsitletud peavad äärmiselt oluliseks ka kaitse ja julgeolekuga seotud teemasid, millega tegelemist ootab parlamendilt 48% vastanuist (ELis üldiselt 34%). Ja ehkki enamus küsitletuist arvab, et nende elatustase järgmise viie aasta jooksul ei muutu, kardab arvestatav osa eurooplastest (28%) siiski, et see langeb. Langust peljatakse enim Prantsusmaal (45%), Belgias ja Slovakkias (mõlemas 40% vastanutest).
Uuring näitab, et eurooplased peavad jätkuvalt oluliseks ka liidu aluspõhimõtteid ja väärtusi. Praeguses geopoliitilises olukorras ootavad kodanikud, et Euroopa Parlament kaitseks rahu (52%), demokraatiat (35%), sõnavabadust (23%), inimõigusi (22%) ja õigusriiki (21%).
Kasvav toetus ELi liikmesusele
Suhtumine ELi ja selle institutsioonidesse on eurooplaste seas endiselt positiivne, kuigi 2025. aasta maiga võrreldes on toimunud väike langus. ELi kuvandit peab positiivseks 49% ja negatiivseks ainult 17% vastanuist. Euroopa Parlamenti näeb positiivses valguses 38% ja negatiivsena 20% eurooplastest. Kasvanud on nende inimeste hulk, kelle hinnangul on ELi liikmesus nende riigile kasulik: neid on 62% ehk 2 protsendipunkti rohkem kui viimati. Eesti vastajaist pidas ELi kuulumist kasulikuks 71%.
Jätkuvalt on ELi kõige innukamad toetajad noored ja neil on liidule ka kõrged ootused.
15–30-aastastest on EList positiivne kuvand 58%-l, samas kui vanemates vanuserühmades on see protsent 43–49% vahel. Samuti soovib 68% noortest, et Euroopa Parlamendi roll oleks kaalukam (vanemates vanuserühmades arvab nii 54–58% vastanutest). Noored toetavad kindlalt liikmesriikide ühtsust (90%), ELi otsustavamat tegutsemist rahvusvahelisel tasandil (87%) ja liidu eelarve suurendamist (78%).
Uuringu tulemused on kättesaadavad Eurobaromeetri veebisaidil.
Taust
Euroopa Parlamendi tellitud Eurobaromeetri uuring toimus 6.–30. novembrini 2025 ning selle viis läbi uuringuagentuur Verian. Kõigis 27 liikmesriigis küsitleti inimesi silmast-silma intervjuudel, lisaks kasutati Küprosel, Madalmaades, Maltal, Rootsis, Soomes ja Taanis videointervjuusid. Kokku küsitleti 26 453 inimest. ELi tulemusi kaaluti iga riigi rahvaarvu järgi.