Soome võrgujuht: ilma sügisese investeeringuta oleksid elektrihinnad veelgi kallimad

Teisipäeval, 4. veebruaril oli elektri keskmine börsihind Soomes ja Eestis 39 senti kilovatt-tunnist (ilma käibemaksuta). Tipuhinnad küündisid õhtul seejuures üle 65 sendi. Samal ajal oli Stockholmi piirkonnas keskmine hind vaid 11,6 senti/kWh.

Miks ei jõua odav Rootsi elekter meieni, kuigi ühendused on olemas nii Soome kui ka Leeduga?

Fingridi turuüksuse juht Maarit Uusitalo sõnul on probleem selles, et olemasolevad ühendused Rootsiga jäävad külmadel ja tuulevaiksetel päevadel nõrgaks. Seevastu Soome ja Eesti vahel pole sellistel päevadel ülekandevõimsustega muret.

„Balti riikide suunal on olukord teistsugune [kui Rootsi suunal]. Eesti ühendustel oleks veel ruumi impordiks,“ selgitas Uusitalo väljaandele Ilta-Sanomat.

Siin peitubki hinnašoki põhjus. Kui tavaliselt kahtlustatakse Eestis kõrge hinna puhul, et EstLinkid on „umbes“, siis praegu on olukord vastupidine. EstLinkides on vaba ruumi, kuid Rootsi-Soome vaheline ühendus on täiesti täis, mistõttu rohkem odavat hüdroenergiat Rootsist Soome (ja sealt edasi Eestisse) ei mahu.

Kuna Soomes endas on külma ilma tõttu tarbimine tipus ja tuuleenergia toodang madal, ongi tulemuseks defitsiit ja kõrge hind. Kuna Eesti ja Soome vahelisel kaablil on vaba ruumi, tähendab see, et meie hinnad on omavahel seotud – me jagame soomlastega seda sama defitsiiti ja kõrget hinda.

Eesti, Soome ja Baltikum on sel nädal moodustanud seega sisuliselt ühe isoleeritud hinnasaare, mis on ära lõigatud ülejäänud Skandinaavia soodsamast elektrist.

Olukord võiks Eesti tarbija jaoks olla aga veelgi hullem, kui poleks hiljuti valminud uut Soome ja Rootsi vahelist ühendust. Novembris tööd alustanud Aurora Line’i ühendus lisas Rootsist Soome suunal 800 megavatti ülekandevõimsust.

Kuna Eesti ja Soome hinnad liiguvad praegu ühte jalga, mõjutab iga Soome lisanduv megavatt otseselt ka Eesti elektriarvet.„Kui seda [Aurora Line’i] ei oleks, ei suudaks me praegust kogust importida ja elekter oleks tõenäoliselt veelgi kallim,“ nentis Uusitalo.

Kõrge hinna peamine põhjus on pakane, mis on kergitanud tarbimise Soomes 15 000 megavati lähedale (võrdlusena on Eestis tarbimine suurusjärgus 10 korda väiksem).

Fingridi hinnangul püsib hind kõrgel seni, kuni ilm soojeneb või tuuleolud paranevad. Kuigi tarbijad püüavad kallite hindade tõttu elektrit säästa, on see pikaajalise pakasega keeruline.

Hea uudisena kinnitas Soome põhivõrgu esindaja, et süsteem töötab tehniliselt laitmatult: elektrijaamades ega ülekandeliinides rikkeid ei ole. Puudu on vaid odavast toodangust, mis kataks suure nõudluse.

EstLink 3 ootab

Soome ja Rootsi võrguoperaatorid Fingrid ja Svenska kraftnät on juba alustanud Aurora Line 2 planeerimist. Uus ühendus lisaks kahe riigi vahele veel ligikaudu 1000 megavatti ülekandevõimsust ja peaks valmima 2030. aastate keskel. Praegu tehakse teostatavusuuringut, mis valmib sel aastal.

Ärilehele teadaolevalt on Aurora Line 2 ka järgmise EstLinki rajamise eelduseks. Olukorras, kus uut ühendust Rootsiga veel pole, ei soovi soomlased rajada kolmandat ühendust Soome ja Eesti vahele. Sestap on ka Estlink 3 valmistähtaega lükatud 2035. aastalt „2030ndate teise poolde“.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (11)