Tartu hoiu-laenuühistu juhtkond teatas, et esitas 30. jaanuaril kohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Kui kohus saneerimismenetluse algatab, siis on ühistu liikmetel oluline teada, mis võib neid ees oodata ning millised ohud saneerimisega kaasnevad.
Olgu meenutuseks mainitud, et analoogne juhtum ERIALi hoiu-laenuühistu pankrotiga lõppenud saneerimisest on meil lähiminevikust kohe võtta. Neid õppetunde oleks ebamõistlik eirata.
Esmapilgul võib ühistu liikme jaoks tunduda, et saneerimine on pankrotist parem lahendus. Kuid kas alati siiski nii on?
ERIALi negatiivne vari
Kohtunik Ants Mailend märkis ERIALi saneerimise lõpetanud kohtumääruses, et hoiu-laenuühistu ja saneerimisnõustaja kuritarvitasid koostöös teadlikult saneerimismenetlust, et lükata edasi pankroti väljakuulutamist. Samuti leiti ERIALI pankroti väljakuulutamise määruses, et saneerimismenetluse ajal tegi ERIAL tehinguid, millega vähendas nõuete tagatisi ja kahjustas sellega oma maksevõimet. Tagatipuks tõi kohus välja, et saneerimismenetluse ajal võlgnikule laekunud raha oli valdavalt edasi kantud lähikondsetele.
ERIAL saneeriti niivõrd „edukalt“, et pankrotimenetluse hetkeks polnud enam raha isegi pankrotihalduri kulude katteks.
Kokkuvõtvalt saneeriti ERIAL niivõrd „edukalt“, et pankrotimenetluse hetkeks polnud enam raha isegi pankrotihalduri kulude katteks, mistõttu pidid hoiustajad pankrotipessa raha juurde panema. Üks ERIALi hoiustaja Urmas Paet tõi välja, et selle asemel, et see raha hoiustajatele tagasi tuua, kanditi saneerimise varjus sisuliselt kõik välja. Seega saneerimine võib anda ühistule ajavõidu, et plats puhtaks teha.
Hoiustaja võib eeldada, et teist korda sarnane olukord ei kordu ning kohus ja saneerimisnõustaja tagavad menetluse sisulise kontrolli. Ka ERIALi puhul toimus saneerimine formaalselt kohtu järelevalve all, kuid sellest ei piisanud, et vältida hoiustajatele kõige ebasoodsamat tulemust. Samuti võib väita, et ERIALi juhtum oli erandlik ning et Tartu HLÜ juhtkond tegutseb heas usus. See võib olla tõsi.
Samas ei ole hoiustaja seisukohast mõistlik rajada oma õiguste kaitset üksnes subjektiivsele usule isikute headesse kavatsustesse. Avalikkusesse on jõudnud mitu asjaolu, mis objektiivselt suurendavad riski ning vajavad selgitamist, sh audiitori aruannete puudumine mitme aasta vältel ning makseasutuse tegevusloa kaotamine rahapesu tõkestamise ja kliendi vara hoidmise nõuete rikkumiste tõttu.
Kas ja millisel viisil on tagatud, et saneerimismenetluses lähtutakse eeskätt ühistu liikmete huvidest?
Nendes oludes on õigustatud küsimus, kas ja millisel viisil on tagatud, et saneerimismenetluses lähtutakse eeskätt ühistu liikmete huvidest. See jääb iga liikme otsustada, aga soovituslik asjale süsteemselt läheneda ning läbi kaaluda kõik saneerimisega seotud riskid.
Saneerimise nõuded pole täidetud
Saneerimise eesmärk on likviidsuse taastamine, kasumlikkuse parandamine ja jätkusuutliku majandamise tagamine. Samal ajal on riigikogu vastu võtnud uue hoiu-laenuühistu seaduse, mille kohaselt peavad kõik HLÜ-d 1. jaanuariks 2027 otsustama, kas nad soovivad jätkata krediidiasutusena või lõpetada tegevuse hoiu-laenuühistuna. Tegevusluba peab olema saadud hiljemalt 31.12.2028 ning selle puudumisel tuleb tegevus HLÜ-na lõpetada.
Sellest tuleneb oluline küsimus, kuivõrd on võimalik saneerida hoiu-laenuühistut, mille senine tegevusvorm kaob seaduse tõttu lähiaastatel. Samuti ei ole realistlik eeldada, et saneerimismenetluse ajal suudab HLÜ omandada krediidiasutuse tegevusloa.
Eeltoodu seab tõsise kahtluse alla, kas saneerimise kaudu on võimalik tagada hoiu-laenuühistu senisel kujul jätkusuutlik majandamine. Sageli kõlav väide, et ühistu saab saneerimise järel jätkata tavapärase tulundusühistuna, ei lahenda hoiustaja vaatenurgast probleemi, kuna hoiu-laenuühistu, mille põhitegevus on hoiustamine ja laenamine, ning tavaline tulundusühistu on sisuliselt kardinaalselt erinevad ettevõtmised.
Saneerimine ei paku kaitset hoiustajale
Hoiustajate seisukohast tähendab saneerimine õiguste kaitse olulist nõrgenemist.
Saneerimine on olemasoleva juhtkonna jaoks loogiline ja mõistetav käik. Pankrotimenetluse korral kaasneks suure tõenäosusega varasemate otsuste ja tehingute põhjalikum kontroll ning võimalus esitada nõudeid ka juhtkonna vastu. Saneerimismenetlus sellise vahetu riski vähemalt ajutiselt maandab.
Hoiustajate seisukohast tähendab saneerimine samal ajal õiguste kaitse olulist nõrgenemist. Saneerimismenetluse ajal on hoiustajate võimalused oma nõudeid iseseisvalt ja aktiivselt maksma panna oluliselt piiratud ning nad on suures osas seotud saneerimiskavas ettenähtuga.
Samuti tuleb arvestada, et pankrotimenetluses on võimalik tagasivõitmise kaudu pöörata tagasi ühistut kahjustavaid tehinguid, sealhulgas seotud isikute vahel tehtud tehinguid. Saneerimismenetluse puhul võivad need võimalused jääda kasutamata või muutuda ajas järjest raskemini realiseeritavaks.
Kuigi saneerimiskava konkreetne sisu ei ole hetkel teada, näitab praktika, et saneerimismenetluste käigus vähendatakse sageli võlausaldajate nõudeid. See tähendab, et hoiustaja jaoks ei pruugi saneerimine tähendada hoiuse säilimist täies ulatuses, vaid kava järgi 10 000-eurose hoiuse asemel võib tal olla lootus tagasi saada hoopis 8000 eurot. Kui saneerimiskava vastu võetakse, muutuvad selle tingimused kõigile võlausaldajatele siduvaks.
Tartu HLÜ varade struktuuri puhul on saneerimine riskantne
Tartu hoiu-laenuühistu märkis liikmetele saadetud pöördumises, et ühistul on ligikaudu 140 kinnisvaraobjekti. See seisukoht on mõnevõrra eksitav, kuna enamus sellest varast on mõne tütarettevõtja bilansis. Tartu HLÜ enda nimel on väga piiratud ja väheväärtuslik kinnisvara, mis tänaseks on suures osas ka kohtulike hüpoteekidega kaetud. Samuti ei kuulu tuulepark juriidiliselt Tartu HLÜ-le, vaid selle tütarettevõtjale Eesti Ühistuenergia.
Tartu HLÜ enda nimel on väga piiratud ja väheväärtuslik kinnisvara, mis tänaseks on suures osas ka kohtulike hüpoteekidega kaetud.
Tütarfirmade tegevuse üle ei ole saneerimisnõustajal ega kohtul mingisugust kontrolli. Samuti säilitab juhtkond saneerimismenetluse puhul käsutusõiguse ka Tartu HLÜ varade üle, kuid peab teatud tingimustel tehingutest saneerimisnõustajat teavitama.
Seega on Tartu HLÜ varade struktuur selline, et enamus varadest moodustub kinnisvaraportfellist ning tuulepargist. Kuidas saab liige sekkuda, kui näiteks tuulepark või kinnistud müüakse maha turuhinnast soodsamalt? Mitte kuidagi. Seega mingi hetk võib vara bilanssi kenasti laekuda, aga kuna saneerimist planeeritakse viieks aastaks, siis hoiustajate kaitse ei ole vahepealsel perioodil tagatud.
Tagasivõitmisi ei saa enam hiljem teostada
Tartu HLÜ siserevisjon on leidnud, et raskustesse sattumine ei ole olnud vaid objektiivsete kokkusattumuste ja eksimuste jada, vaid võib hõlmata ka teadlikke otsuseid, mis on kahjustanud ühistu ja selle liikmete huve.
Pankrotimenetluse korral oleks võimalik selliseid tehinguid tagasivõitmise korras vaidlustada ning hinnata ka juhatuse liikmete võimalikku vastutust. Saneerimismenetluse venimise korral võivad need võimalused aja jooksul oluliselt väheneda või muutuda praktiliselt teostamatuks.
Liikmed peaksid tegema informeeritud otsuse
Saneerimiskava kinnitamise üle otsustavad ühistu liikmed, kusjuures häälte arv on võrdeline põhinõude suurusega ning saneerimiskava vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt kahe kolmandiku häälteenamus. Seetõttu on saneerimismenetlus hetk, kus liikmete aktiivne osalemine ei ole valik, vaid paratamatus.
Halvim võimalik lahendus ei ole alati pankrot.
Minu senine praktika näitab, et enne saneerimismenetlust on oma õiguste eest kõige varem tegutsenud võlausaldajad suutnud oma raha tagasi saada. Saneerimismenetlus muudab aga olukorda põhimõtteliselt: individuaalne tegutsemine ei ole enam tulemuslik ning otsused tehakse kollektiivselt, saneerimiskava kaudu.
Sellises olukorras ei ole üksinda tegutsedes võimalik oma huve tõhusalt kaitsta. Ainus realistlik võimalus on liikmete koondumine, saneerimiskava ja ühistu pakutavate plaanide kriitiline ühine hindamine ning tegevuste koordineerimine. Selleks oleme loonud Tartu HLÜ liikmete koja, mille eesmärk on koondada teavet saneerimismenetluse kohta ning vastata liikmete küsimustele saneerimisega seotud õiguste ja võimaluste kohta.
Halvim võimalik lahendus ei ole alati pankrot. Halvim on olukord, kus saneerimine ei täida oma eesmärki ning kordub ERIALi kogemus. Selle vältimiseks on vajalik teadlik ning õigel ajal tegutsev liikmeskond.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)