Kolmapäeval toimus Tartu ringkonnakohtus kaks tundi kestnud kohtuistung, kus oli arutuse all Toila kooli gümnaasiumiosa sulgemine. Kohtuniku sõnul teeb ta otsuse teatavaks 5. märtsil.
25 Toila kooli lastevanemat kaebas kohtusse Toila volikogu 2024. aasta märtsis tehtud otsuse, millega suleti 9 poolt- ja 7 vastuhäälega Toila kooli gümnaasiumiosa. Omavalitsus tõi otsuse põhjuseks väheneva laste arvu ja sellegi, et gümnaasiumi sulgemisel saab omavalitsus riigilt toetust uue koolimaja ehitamiseks.
Tartu halduskohus pidas 2025. aasta aprillis tehtud otsuses valla käitumist õiguspäraseks, kuid lastevanemad otsustasid halduskohtu otsuse edasi kaevata. Lastevanemate sõnul tegi vald otsust langetades mitu viga, muu hulgas ei kaasanud kogukonda piisavalt. Lastevanemad tõid kohtuistungil esile, et samalaadseid vigu tehti ka Lääneranna volikogus valla koolide sulgemisel, mis riigikohtu eelmisel sügisel tehtud otsusega tunnistati seadusevastaseks.
Toila kooli gümnaasiumiosas on praegu 11. klassis 4 ja 12. klassis 18 õpilast. Kusjuures kool lõpetab gümnaasiumihariduse andmise pärast käesolevat õppeaastat ehk praegu 11. klassis õppivad õpilased peavad sügiseks leidma uue kooli.
Pärast eelmisel sügisel kohalike omavalitsuste valimiste käigus toimunud ühinemist on Toila gümnaasium Jõhvi valla haridusasutus.
Lastevanemate kaitsjate seisukohalt on oluline põhiseaduslikkuse küsimus
“Paljudes Toila gümnaasiumi vaidlust puudutavates küsimustes on riigikohus juba väljendanud selgeid seisukohti Lääneranna koolide otsuses. Samas, üks oluline aspekt – eestikeelse keelekeskkonna tagamise tähtsus – on omane just Toila gümnaasiumi asjale ning sellega tuli gümnaasiumi sulgemise otsuse tegemisel arvestada,” kommenteeris advokaadibüroo RASK advokaat Elvi Tuisk.
Advokaatide sõnul on Toila gümnaasiumi vaidluse puhul oluline tugev põhiseaduslikkuse küsimus: kas riik omavalitsuse ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu on tegutsenud vastuolus põhiseadusega, millest tuleneb kohustus tagada kvaliteetne eestikeelne haridus? Samuti on nende hinnangul oluline, kas eestikeelse keskkonna ja kvaliteetse eestikeelse hariduse tagamise selgelt reguleeritud kohustuse puudumine seaduses on vastuolus põhiseadusega või mitte.
“Tänasel päeval tuleb rõhutada lisaks seda, et riigi sümbolite, kohtu- ja koolimaja sulgemine ei saa toimuda kergekäeliselt ning vaid Exceli alusel. Sellised otsused ei saa eksisteerida väljaspool õiguskorda ja põhiseadust. Eesti keele kui riigi sümboli ja põhiseadusliku väärtuse arvestamata jätmine on kaebajate hinnangul oluline viga. Poliitika tegemine peab olema kontrollitav õiguslike reeglitega ja nendega kooskõlas,” selgitas advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman.
Lisame ka Jõhvi valla kaitsja seisukoha esimesel võimalusel.