Madala veetaseme ja raskete jääolude tõttu on halvatud praamiliiklus Hiiumaa ja mandri vahel ning ühendust hoitakse ühe parvlaevaga. Hiiumaa valla ja ettevõtjate sõnul praegu veel kriisiolukorda pole, kuid see võib tekkida, kui aina langev veetase praamiliikluse üldse katkestab. Hiidlaste hinnangul tuleks riigil hankida Regula asemele kiiremas korras korralik viies varulaev.
Kuigi merevee tase on võrreldes teisipäevaga veel langenud, saab parvlaev Tiiu Rohuküla ja Heltermaa vahet veel sõita
Tiiu on ka ainuke parvlaev, mis mandri ja Hiiumaa vahel veel liigub. Leiger on pikalt etteplaneeritud remondis ja Regulal pole võimekust nii madala vee ja raskete jääoludega sõita.
Kolmapäeval kell 13 Rohukülast väljunud praamil oli rahvast pigem vähe ja koju sõitnud hiidlased suhtusid olukorda rahulikult.
“Eks see on niisugune talvine olukord, mis on tõsine olukord ja paratamatult hiidlasena seda enne ette tulnud, tuleb kindlasti ka tulevikus ette,” ütles Kerli.
“Eks see natuke nutune on, aga nagu öeldakse, looduse vastu me ei saa. Aga sellega oleks pidanud natuke arvestama. Ja laevakompanii ei tohtinuks ka kõige karmimal jääajal niimoodi üks laev dokki ära viia. Saeda dokiaeg oleks võinud ka ju natuke liigutada kusagile poole, võib-olla see oleks aidanud. No praegu veel praamid liiguvad ju, oht loomulikult on, aga loodame, et tuul pöördub ja vesi tõuseb, mis seal ikka teha,” rääkis Ergo.
“Me ei käi väga tihti üle ka. Nüüd natuke oli ärevus, kuna poeg käis operatsioonil ja siis mõtlesime, et kas me saame õigel ajal üle ja kuidas see toimib. Aga kõik on hästi olnud,”ütles Kersti.
Laev madala vee tõttu enam täislasti peale võtta ei saa ja raskeveokite ülevedu on piiratud.
“Veetase on praegu 60 sentimeetrit alla normaal-, nulltaseme ja see hakkab piirama meie pealevõetavat kaubakogust. Praeguses olukorras me valitud kaupu saame ära vedada. Aga kui (veetase) langeb veelgi, siis me peame lõpuks võib-olla oma liikluse lõpetama,” lausus parvlaeva Tiiu kapten Kristjan Kommel.
TS Laevad ütleb, et Heltermaa ja Rukki kanalite süvendamine viielt meetrilt kuuele aitaks taolistes oludes praamiühendust hoida.
“Kuue meetri pealt ikkagi oleks meil juba praegusega võrreldes tubli 80 sentimeetrit sügavam ja võib-olla ei peaks nii palju siis kaupa piirama laevade peal, nagu me praegu kogusid ja raskusi (piirame),” ütles TS Laevad mereohutusjuht Meelis Mägi.
Üldiselt aga leitakse, et kriisiga veel tegemist ei ole.
“Tegemist on keerulise olukorraga, aga samas mitte millegagi, mida poleks varem ajaloos juhtunud. Siit vaadates tegelikult kõige suurem mure ongi see, et meil ei ole riigil sobivat asenduslaeva. Alternatiivset teed suuremahuliseks kaubaveoks ei olegi. On lennuühendus, ühendus Saaremaaga on samuti häiritud. Nüüd jäätee toob nii palju leevendust, et väiksemate sõidukitega Saaremaa vahet saab liikuda,” lausus Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja.
“Sellist olukorda ei oleks tekkinud, kui riik oleks kümne aasta jooksul suutnud viia läbi hanke ja tellida viienda varulaeva. Ta (riik – toim.) alustas sellega juba kuskil üheksa-kümme aastat tagasi ja siiamaani on tulemus null. See on äärmiselt ebakompetentne,” ütles Hiiu Autotransi juhatuse liige Anu Pielberg.
Pielbergi ettevõte veab mandri ja saare vahet kaupu esmatarbest kuni ehitusematerjalideni ja praegu saadakse hakkama.
“Tänase päeva seisuga võime öelda, kõik autod on peale saanud, kes on sadamasse läinud. Kriisiks võime nimetada võib-olla ainult seda, kui laevad üldse ei liigu,” lausus Pielberg.
“Praegu seda ei näe, et sellist situatsiooni tekib, aga neljapäeva õhtul-reedel võib juhtuda, et kõik autod ei pruugi peale tonnaaži pärast saada. Me juba praegu lükkame mingid reisid, mingid veosed edasi järgmisse nädalasse,” lisas ta.