Eesti U21 koondislane Soufian Gouram jõudis aasta alguses karjääris olulise verstapostini – ta kutsuti koduklubi Berliini Hertha esindusmeeskonnaga talvepausil toimunud soojamaalaagrisse ning sai seal kirja ka esimesed mitteametlikud mänguminutid Hertha eest.
Intervjuus Soccernet.ee-le kirjeldas 19-aastane Gouram märgilisi hetki aasta algusest, oma staatust Saksamaa esiliigaklubis ja tulevikuplaane.
Soufian, sa osalesid hiljuti Hertha esindusmeeskonnaga Portugalis Algarves laagris. Kas sa olid ka varem esinduse treeningutel osalenud või see juhtus Portugalis esimest korda?
See ei olnud esimene kord esindusega trenni teha. Juba novembris ja detsembris, kui keegi puudus või kui nad tahtsid üksteist versus üksteist mängida, kutsus treener mind esinduse trenni.
Palun kirjelda seda hetke, kui said teada, et oled laagrisse kutsutud. Kus sa sel hetkel olid, kas sa oskasid seda oodata, kes seda sulle ütles, millised olid emotsioonid?
Ütlen ausalt, et lootsin seda algusest peale. Mul oli nädal enne laagrit väga hea treeningunädal, tegin väga hästi trenni ja juba hakkasin ka ise uurima, kui palju mängijaid kaasa tohib võtta ja nii edasi. Paar päeva pärast viimast talvepausieelset trenni sain teada, et olen laagrisse kutsutud. Olin vanemate juures ja kohe rääkisin neile. Olin elevil, aga natuke juba aimasin, et mind võetakse kaasa.
Millised olid esinduse treeningud taseme, tempo ja muu sarnase poolest? Kui erinevad need olid duubli treeningutega võrreldes?
Ausalt öeldes oli märgata, et igas asjas oli paar protsenti juurde vaja teha. Kiirus oli suurem, tehniline tase väga kõrge ja kõige suurem erinevus U23 meeskonnaga võrreldes oli intensiivsus. Iga duell oli palju-palju intensiivsem, nagu oleks need elu ja surma peale. Alguses oli natuke harjumist vaja. Esimesed kaks-kolm trenni ei olnud kõige paremad, aga kui harjud ära, siis õpid ja probleemi enam ei ole. Nüüd on mul ka U23 eest mängides teine intensiivsus.
Mullu septembris rääkisid, et duubli mängijatel on esinduse treeningutel väga keeruline silma paista. Kas sa enda arvates suutsid seda teha? Kui jah, siis mille poolest?
Jah, alguses oli väga raske silma paista. Meil oli üks viis viie vastu trenn, kus sai ennast näidata. Kui mängime ainult üksteist üheteistkümne vastu, on väga raske silma paista, midagi erilist ei saa teha. Selles viis versus viis mängus olin tiimis, kes võitis, kusjuures umbes neli-viis väravat lõin mina. Selle trenni järel tuli treener minu juurde ja rääkis natuke minuga, seetõttu arvan, et jäin seal silma ja treener natuke usaldab mind.
Osalesid ka ühes treeningmängus, mis küll ametliku mänguna kirja ei läinud, aga oli kindlasti sinu jaoks väga eriline. Kirjelda seda tunnet, kui väljakule astusid ja umbes 15 minutit mängida said.
Ikka võimas tunne! Lähed riietusruumi, näed, et sinu vormi peale on 2. Bundesliga logo pandud. Istud staadionil ja näed, kuidas kõik valmistuvad mänguks, kuidas nad keskenduvad. Alguses olin natuke närvis ja pinges, aga soojenduse ajal läks see üle. Pealtvaatajaid ei olnud palju. Mängisime Belgia tiimi vastu. Alguses olin hästi ettevaatlik, aga see läks kiiresti üle. Mängijad aitasid mind ja rääkisid palju, nii et ei olnud raske mängu sisse elada.
Milline oli esinduse treenerite ja mängijate tagasiside sulle treeninglaagri ajal ja järel? Kui palju oli näiteks individuaalset lähenemist?
Tagasiside oli väga hea. Mängijad, kes minuga kõige rohkem rääkisid, aitasid mul kiiresti gruppi sulanduda. Ma ei tundnud ennast uue mängijana, kohe oli hea tunne, et kõikidega saab rääkida. Treener rääkis vähe, aga peale kaht trenni tegime temaga veidi eratreeningut, kus ta õpetas tehnikat ja vaatas, kui hea see on. Pärast laagrit rääkis treener minuga ja ütles, et on rahul ning ma pean samas vaimus jätkama.
Kas sa oled pärast seda laagrit veel esinduse treeningutel osalenud?
Olen alati valmis! Teen esindusega trenni ja mängin duubli eest. Nädalas olen neli trenni esindusega, viimane trenn reedel enne mängu on duublis. Loodan ikka, et nädala lõpus saan esindusmeeskonna 2. Bundesliga koosseisu, aga konkurents on kõva. Treenerid ütlevad alati, et iga trenn on võimalus ennast näidata.
Saksamaal on hooaeg praegu umbes poole peal. Milline on Hertha duublis konkurents sinu positsioonile ja kui rahul sa senise hooajaga isiklikus plaanis oled?
Olen väga õnnelik, et olen terve, see on kõige olulisem. Meie hooaeg on keskmine, nagu alati, mitte esimene ega viimane. Isiklikus plaanis ei ole olnud halb hooaeg, olen löönud kaks väravat ja andnud ühe väravasöödu. Peale esinduse laagrit on mul nüüd ka natuke teine positsioon tiimis, nii et saan veel rohkem võimalusi ennast näidata ja loodan, et hooaja teine pool tuleb veelgi parem.
Jätsid sügisel mõned mängud vigastuse tõttu vahele. Mis sind täpsemalt vaevas ja kas oled sellest täielikult taastunud?
Jah, mul oli kahjuks üks lihaserebend. Füsiod ütlevad, et see oli vist ületreeningust. Meil oli kaks korda järjest kahe mänguga nädal ja siis olin veel koondise juures. Enne seda polnud mul sellist tervisemuret olnud, aga mul on väga head füsiod ja treenerid kõrval, nii et sain hästi tagasi meeskonda ja nüüd ei anna see vigastus enam üldse tunda.
Varasemalt on sind kimbutanud probleem puusa- ja kubemepiirkonnas, mille tõttu oli sul ligi pooleteise aasta pikkune (2023 septembrist kuni 2025 veebruarini) mängupaus. Kas nüüd on kõik korras või midagi annab endiselt tunda?
Selline vigastus kunagi ei lähe täiesti ära, alati on seda natuke tunda, aga see on normaalne ja see tuletab alati meelde, et pean trenni tegema. Mul on igas trennis oma eriharjutus, mida teen, pärast trenni veel venitan ja teen jõutrenni. Vahepeal annab see natuke tunda, siis olen ka mõne trenni vahele jätnud, aga mängida saan alati. Loodetavasti ei tule see vigastus tagasi, aga pean selle nimel võitlema.
Oled Hertha süsteemis olnud juba aastaid ja jõudnud erinevate noortevõistkondade kaudu esindusele väga lähedale. Millised on sinu eesmärgid järgmise poole aasta jooksul?
Minu kõige suurem eesmärk on edasi jääda ilma vigastusteta. Mu keha on kõige olulisem, aga teisel kohal on ambitsioonid: saada korra koosseisu või teha 2. Bundesliga debüüt. Kõik tuleb, varem või hiljem. Pean lihtsalt terve olema. Tahan teha nii palju esinduse trenne kui võimalik. A-koondise debüüt oleks tore, aga kõik tuleb omal ajal, kui olen terve.
Hertha duubel mängib Saksamaa tugevuselt neljandas liigas ehk Regionalligas. Kas see on praegu sinu arengule sobiv tase?
Ma ei ütleks, et Regionalliga on halb liiga. Ma ei pinguta selles liigas palju, aga arvan, et tase kõrgemal saaksin oma oskusi paremini näidata. Regionalliga on väga füüsiline. Seal mängivad mängijad, kes on varem Saksamaa tugevuselt teisel või kolmandal liigatasandil mänginud. Iga matš on võitlus, kunagi ei tea, kas võidad või mitte. Kõik meeskonnad võivad võita, erandid on ainult esimesed kolm ja viimased kolm meeskonda. Õpin väga palju, aga kui aus olla, siis päris optimaalne liiga see minu jaoks ilmselt ei ole.
Kui pikk leping sind Herthaga seob ja millised on sinu plaanid lähiaastatel?
Leping lõpeb juunis, aga Herthal on võimalik kasutada optsiooni – siis oleks mul leping esindusmeeskonnaga. Kas nad seda kasutavad, ei ole muidugi minu otsustada. Praegu elan olevikus ja ei raiska mõtteid asjale, mida saan ainult heade mängudega mõjutada. Kui hästi mängin, saan hea lepingu, kui halvasti, saan halva lepingu.
Kui oluline on sinu jaoks lähiajal samm edasi teha, kas siis Hertha esindusse või hoopis mujale liikuda? Mis oleks järgmine realistlik samm?
Ma olen peaaegu 20-aastane, mitte enam noor täht. Need üks-kaks aastat, mis nüüd tulevad, on minu karjääris kõige olulisemad, et teha õigeid otsuseid. Ma tahan esinduses mängida, kas Herthas või kuskil mujal. Peab vaatama, mida suvel teen.
Kas sinu vastu on viimasel ajal mujalt huvi tuntud? Kui jah, siis mis liigast?
Mina tegelen sellega väga vähe. Ma ei taha teada, mis tuleb suvel – see ei ole minu ülesanne, seda teeb minu agent Harri Ojamaa.
Mängisid mullu sügisel oma esimesed mängud Eesti U21 koondise eest, aga kui tihedas suhtluses oled olnud A-koondise peatreeneri Jürgen Henniga ja millest olete rääkinud?
Peatreeneriga pole veel rääkinud. Abitreeneriga oleme aeg-ajalt suhtluses.
A-koondises on keskväljal päris tugev konkurents. Kuidas see sulle kõrvalt tundub ja milles sa peaksid kõige rohkem juurde panema, et valikusse ja seejärel ka väljakule pääseda?
Mul on alati Herthas tugev konkurents olnud, ma ei mäleta aega, millal poleks olnud. Isegi kui olin esinduses ja tagasi tulin duublisse, ei ole garanteeritud, et mängin iga mäng põhikoosseisus. Usun endasse, ma ei karda konkurentsi. Aga mis puudutab seda, mida pean parandama, on vastuseks kiirus, samuti tahaks ka füüsise osas natuke juurde panna.
Mida sinu jaoks Eesti koondise esindamine tähendab? Kas debüüt A-koondises kuulus sinu uusaastasoovide hulka?
Ma ei mõtle nii kaugele. Ma ei tee uusaastasoove, need ei lähe tihti täide. A-koondise debüüt oli sooviks juba varem. Mõned aastad tagasi kutsuti mind A-koondisesse juba 17-aastaselt, aga vigastus tuli vahele. Väga tahaksin Eesti eest mängida, see oleks suur au. Koondise esindamine on kõige suurem asi jalgpallis – loodame, et see on varsti võimalik!