Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kolmapäeval Brüsselis kokku tingimused, kuidas Ukrainale lubatud 90 miljardi euro suurune abilaen aastateks 2026 ja 2027 täpselt antakse.
Laenu raames saab Ukraina 30 miljardit eurot oma eelarvevajaduste rahuldamiseks ning 60 miljardit eurot relvade ja laskemoona ostmiseks.
Brüssel kavatseb teha esimese makse aprilli alguses, et säästa Kiievit välisabi järsu vähenemise eest.
Õigusaktide osas saavutasid suursaadikud kokkuleppe kolmapäeva pärastlõunal pärast seda, kui nõukogu eesistujariik Küpros esitas uue versiooni.
“Tänane kokkulepe näitab, et EL jätkab otsustavat tegutsemist Ukraina ja selle rahva toetamiseks. Uus rahastamine aitab tagada riigi tugeva vastupanuvõime Venemaa agressioonile,” ütles Küprose rahandusminister Makis Keravnos.
“Samal ajal saadame tugeva signaali, et riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb täielikult austada kooskõlas rahvusvahelise õigusega.”
Riikide liidrite poolt juba detsembri ülemkogul poliitilisel tasemel kokku lepitud 90 miljardi euro suurune laen rahastatakse ühise võla emiteerimise kaudu, kusjuures investoritele on tagatiseks Euroopa Liidu eelarve.
Lepingu osana vabastatakse Ungari, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik täielikult kõigist rahalistest kohustustest, sealhulgas iga-aastastest intressimaksetest. Need kolm riiki olid kindlalt vastu Kiievile igasuguse täiendava abi andmisele.
Euroopa Komisjoni hinnangul peavad ülejäänud 24 liikmesriiki igal aastal maksma 2–3 miljardit eurot, et katta sellega seotud kulusid.
90 miljardi euro suurune summa jagatakse kaheks peamiseks sambaks: 30 miljardit eurot eelarveabi ja 60 miljardit eurot sõjalist abi. Tasakaal võib muutuda, kui sõda lõpeb.
Viimane vaidluspunkt EL-i suursaadikute vahelistel kõnelustel oli relvade ja laskemoona hankimine. Prantsusmaa nõudis Euroopa-väliste ostude piiramist nii palju kui võimalik. Lõpliku kokkuleppe kohaselt järgib laen nn kaskaadpõhimõtet: relvad ja laskemoon ostetakse Ukrainast, EList, Islandilt, Liechtensteinist, Norrast ja Šveitsist. Kui varustust pole kusagil saadaval, lubatakse Kiievil minna teistele turgudele, näiteks Ameerika Ühendriikidesse, et hankida võitluseks vajalikku.
Riigid, kellel on ELiga julgeoleku- ja kaitsepartnerlussuhted, näiteks Ühendkuningriik, Jaapan, Lõuna-Korea ja Kanada, saavad samuti ostueelisõigusest kasu, kui nad maksavad laenukuludesse “õiglase ja proportsionaalse” panuse.
See langeb kokku Brüsseli ja Londoni lähenemisega.
“On oluline, et Ühendkuningriik osaleks,” ütles anonüümsust palunud EL-i ametnik, kelle sõnul oleks see oluline nii geopoliitilise olukorra tõttu kui ka muudaks ostuvõimalused Ukraina jaoks paindlikumaks.
90 miljardit eurot makstakse välja järk-järgult ja sellele kehtivad ranged tingimused. Näiteks igasugune tagasiminek Ukraina korruptsioonivastastes jõupingutustes peatab abi andmise.
Ukrainalt nõutakse 90 miljardi euro tagasimaksmist vaid juhul, kui Venemaa lõpetab agressioonisõja ja nõustub Kiievile sõjaga tekitatud kahjud hüvitama. Arvestades, et Moskva on reparatsioonide väljavaate kategooriliselt välistanud, eeldatakse, et Brüssel refinantseerib võla tähtajatult.
Kolmapäeval vastu võetud õigustekstid vajavad veel Euroopa Parlamendi heakskiitu, mis on lubanud menetlust kiirendada. Eesmärk on teha esimene makse aprilli alguses, mis on Kiievi pakutud tähtaeg.