Neljapäeval saab neli aastat sellest ajast, kui teid esimest korda sotsiaaldemokraatide esimeheks valiti. Nüüd kandideerite tagasi – miks?
Kui erakonna piirkonnad mind esimeheks esitavad, siis ma seda teen. Ma arvan, et see on ka tänasel hetkel mõistlik, sest sotsiaaldemokraatide toetus on üle Eesti vähemalt kaks korda suurem kui ta oli viimastel riigikogu valimistel. Kohalikel valimistel kasvatasime samuti toetust kaks korda võrreldes eelmiste kohalike valimiste ja see läks väga hästi.
Ma arvan, et sotsiaaldemokraadid on praegu ka maailmavaateliselt selgelt õiges kohas ja positsioonis, mida ehk kunagi öeldi, et täpselt ei saa aru, millega see erakond tegeleb.
Kui me vaatame suuremat pilti, siis Eestile on vaja erakonda, kes hoiab tasakaalu – et majandusarengust ja heaolu kasvust saaksid osa kõik inimesed, mitte ainult vähesed. Vahet ei ole, millise sissetulekuga või millisest piirkonnast. See on seni sotsiaaldemokraatide väga suur roll olnud Eesti poliitikas.
See on seda ka praegu, eriti vaadates, et Reformierakond on ikkagi suure poliitika mängust erinevate tegevuste ja mõnes mõttes valija petmisega kõrvale jäänud ega julge midagi teha peale reitingu kasvatamise. Seal kõrval, vaadates neid valikuid, siis Isamaa ei pruugi paljudele Eesti inimestele parim valik olla.
Meil on see koht olemas ja ma arvan, et mul on koos meeskonnaga ka piisavalt ideid, kuidas neid lahendusi ka pakkuda.
Miks on mõistlik valida erakonna juhiks inimene, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus?
See kõlab väga hirmsasti, kui te nii küsite. Aga me peaksime vaatama seda juhtumit. Esiteks, on see kõik teise erakonna liikme poolt vahetult enne kohalikke valimisi üles pandud teema. Ilmselgelt on see seotud Isamaa konkurentsiga sotsiaaldemokraatide suunas – loomulikult oleks hea rünnata mõnda erakonna esimeest nii ja vähendada usaldust.
Kui vaadata nüüd asjaolusid, siis kahes kohas on seda küsimust arutatud. Üks on töövaidluskomisjon, kust on tulnud minu silmis väga positiivne otsus. Hiljuti teatas ka maksu- ja tolliamet, et nemad menetlust selles küsimuses ei algata.
Nii et järele on jäänud politsei kontroll. Politsei menetlus tähendab, et nemad peavad kontrollima seda infot, mida see inimene (Egle Heinsar – toim) on rääkinud ja ma olen pigem selles osas positiivne, et kontrollimisega see asi piirdubki.
Kui tõenäoline on teie hinnangul, et politsei kontrollib asja ega esita teile kahtlustust kuluhüvitiste väärkasutamises? On see 100 protsenti kindel või on siin ikkagi tõenäosus…alati jääb ju tõenäosus, et see võib päädida kahtlustusega?
Mina ei oska seda öelda, et mis otsuse nad teevad. Seda ju keegi ette ei saa öelda, aga ma ei näe põhjust selles küsimuses edasi liikumiseks.
Meil on seaduses olemas selline paragrahv, legaliteedi põhimõte: õiguskaitseorganitel on kohustus menetlus algatada, kui keegi sellise väite esitab. Vahet pole, kas see inimene teeb seda pahatahtlikult või põhjendatult, on selline kohustus. Riigikogu liiget, ministri ega kedagi teist sellest päästa ei saa. Seda tuleb teha, et õigusselgus ja kindlus inimestes säiliks, et asi oleks üle vaadatud.
Ma soovitan võtta seda nii, et politsei teeb seadusest tulenevat tööd ja peab need asjaolud üle kontrollima. Nad ei saa ilma selleta öelda, et kas on üldse põhjust edasi vaadata või mitte.
Meenutame näiteks endist haridus- ja teadusministrit Liina Kersnat – ka tema osas oli koroona ajal täpselt samasugune menetlus, kuid lõpuks ei algatatud midagi. Ta tegi ka õigesti, et lasi politseil oma tööd teha ja lõpuks sai oma asjadega edasi minna..
Samas ei saa midagi täielikult välistada. See õhkõrn võimalus jääb, et see päädib kahtlustusega.
Mina ei ütle siin midagi. Ma ei näe põhjust, miks see peaks kahtlustusega päädima.
Aga mis saab siis, kui politsei esitab teile ikkagi varem või hiljem kahtlustuse. Teie hinnangul on küll tõenäosus väga väike, te ütlete, et ei ole midagi valesti teinud, aga kui see siiski peaks nii minema – olete te mõelnud, kas te jätkaksite kahtlustuse saanuna erakonna esimehena ja viite sotsiaaldemokraadid riigikogu valimistele?
Teate ma sellega ei spekuleeri, minu arust pole mõtet sellise asjaga tegeleda.
See on see taotlus, mis sellel vastaspoolel on olnud, et võimalikult palju selliseid küsimusi üles tõstatada ja mind võimalikult halba valgusesse seada.
Las ta olla – minu ülesanne pole sellega tegeleda. Ma võin öelda, millega ma täna tegelen. Täna me valmistume riigikogu valimisteks. Sotsiaaldemokraadid keskenduvad näiteks Eesti inimeste ja laste vaimsele tervisele ning sotsiaalmeedia mõjudele. Need on need küsimused, kuhu ma rohkem energiat panen. Muidugi ka heaolukasv, tööstuspoliitika, et meie majandus areneks. Need on need asjad.
Seda te siis praegu selgelt välja ei ütle, et isegi kui te peaksite saama kahtlustuse, siis sellisel juhul te end taandate esimehe kohalt? Kahtlustuse saanud juhil on keeruline riigikogu valimistele vastu minna.
Aga miks me räägime sellest niisuguses poolkindlas kõneviisis? Mina ütlen jätkuvalt, et see on olnud teise poole soov. Politsei peab oma töö ära tegema ja asjaolud üle kontrollima. Ma ei näe põhjust, miks sealt peaks midagi edasi tulema, ega hakka selliste asjadega spekuleerima.
See on ju laiem väärtuspõhine küsimus: kas me tahame, et poliitikas osaleksid inimesed, kes on saanud näiteks kahtlustuse ja kes juhivad ka erakonda.
Väärtuspõhine küsimus on selles, kas poliitilistel eesmärkidel tohib vähendada teise erakonna juhi usaldusväärsust, väites tõendamata asju. See on oluline küsimus. Muidu ei jõua me Eesti poliitikas kuhugi.
Aga loomulikult olen ma seda öelnud, et minu soov on, et see menetlus ja asjaolude kontroll tehtaks hästi kiiresti. See on oluline küsimus nii mulle, erakonnale kui ka valijatele, et kõik teaksime, kuidas sellega on.
Jah, see on oluline asi. Ma mõistan seda väga hästi. Vastupidiselt Isamaale usume meie aga õigusriiki ja saame aru, miks politsei peab seda seadusest tulenevat kontrolli peab läbi viima. Me ei sea prokuratuuri kahtluse alla ega ütle, et keegi on kallutatud.
Tegelikult on siin ju kolm stsenaariumit, kuidas see asi saab minna. Stsenaarium A ehk kriminaalmenetlus lõpetatakse ja leitakse, et te ei teinud midagi halvasti. Stsenaarium B ehk algatatakse kahtlustus ja minnakse protsessiga edasi. Ning siis jääb veel see stsenaarium C, kus asi jääb vinduma ja selgust ei tule. See kriminaalmenetlus algatati umbes kolm nädalat tagasi. Endise siseministrina olete ehk rohkem kursis, et kaua sellised menetlused aega peaksid võtma ja millal siin ühel hetkel võiks selgus tulla?
See küsimus pole mulle. Ma ei oska seda kommenteerida. Ma olen palunud ja ma teen enda poolt kõik, et see võimalikult kiiresti läheks ega jää ootama ühte või teist etappi. Ma kindlasti näitan seal initsiatiivi, et see küsimus kiiresti ära lahendataks.
Mida teete olukorras, kus kätte on jõudnud näiteks sügis ja riigikogu valimisteni on jäänud kolm-neli-viis kuud ja asjas pole endiselt selgust? Ei ole näiteks teada, kas esitatakse kahtlustus või ei esitata. Ajakirjanikud aina pärivad ja poliitilised oponendid aina kritiseerivad. Mis te siis teete?
Ma eeldaks, et selleks ajaks on see küsimus juba lahendatud.
Olete te mõelnud varuvariantidele, kui see asi ei ole ikkagi lahendatud?
Teate, ma usun Eesti õiguskaitseorganitesse. Nad mõistavad ka mõnikord selliste küsimuste ühiskondlikku suurt mõju ja püüavad teha oma protsessid sellise tempoga, et selgus saabuks õigeks ajaks. Ma arvan, et selleks ajaks on küsimus lahendatud.
Märtsis toimuvad sotsiaaldemokraatliku erakonna juhi valimised. Praegu paistab, et konkurente teile väga palju ei ole: Tanel Kiik, Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkut ja Madle Lippus on öelnud, et nemad ei soovi erakonna esimeheks kandideerida. On see hea või halb, kui erakonna esimeheks peakski märtsis kandideerima vaid üks inimene ehk teie?
Teate, ma olen alati uskunud sellesse, et konkurents on edasiviiv jõud. Alati, kui on võistlusmoment, siis see paneb inimesi rohkem pingutama, kaasa arvatud ka mind.
Konkurents oleks alati hea, aga teistpidi sotsiaaldemokraadid ei ole see erakond, kus nad hakkvad tegema mingit võlts-show’d, et näidata mingit kokkulepitud konkurentsi, kus lõpuks keegi taandub või teeb mingisuguse teise sammu.
Kui inimesed seda täna ei tee, siis nad seda vajalikuks ei pea. Ma arvan, et see on osaliselt ka mõistetav, sest ma julgeks öelda, et erakond sisemiselt on väga tugev. Põhjust inimestel pingutada, rahul olla ja koostööd teha on piisavalt. Meil ei ole suuri erimeelsusi. Loomulikult on igas erakonnas erinevaid nägemusi, kuidas mõnda asja lahendada, aga pigem sotsiaaldemokraadid on täna päris ühtsed riigikogu valimistele vastu minnes. See on ka põhjus, miks veel ei ole keegi otsustanud end üles seada või ei seagi.
Kusjuures kui tihti teilt erakonna sees on küsitud neid samu küsimusi ehk siis mis juhtub, kui selgust ei tule või mis siis juhtub, kui peaks tulema kahtlustus? Kuivõrd mures erakonnakaaslased mures on olnud?
Ei, seda eriti küsitud ei ole. Mul on olnud ka avatud hoiak, mitte küll teemat mitte üleliia lahates, sest me oleme seal teise osapoolega kokku leppinud, et me seda ei tee. Minu avatud hoiak on aga olnud nii väljapoole kui ka sissepoole. Meil nüüd rohkem neid arutelusid ei ole hetkel vajalikuks peetud.
Kui te küsite, kuidas ma ennast tunnen, siis loomulikult tunnen ma end halvasti, et ma pean teile nendele küsimustele siin vastama, aga jätkuvalt lõppkokkuvõttes usun ma õigusriiki, ma usun, et need asjad vaadatakse üle ja lõpuks läheb kõik positiivselt.
See on ka põhjus, miks nii mina kui ka sotsiaaldemokraadid tegeleme peamiselt küsimustega, mis on Eesti inimestele olulised: näiteks regionaalareng, tervishoiukriis või vaimne tervis. Need on meil fookuses ja on kui vaja reageerida, siis me reageerime.
Te olete päris kaua poliitikas olnud. Kuidas teile tundub, millal see küsimus võiks hakata valijate arvamust oluliselt mõjutama. Millal see otsustamatus, kus me tegelikult ei tea, et kas läheb nii või naa, võiks hakata erakonna edu pärssima?
Ma arvan, et seda põhjust ei ole. Nagu ma ütlesin, siis ma olen näidanud initsiatiivi ja palunud politseilt võimalikult kiiret kontrolli nende asjaolude osas.
Ma loodan, et see vastus saabub võimalikult kiiresti. Siis pole minu hinnangul põhjust ka selle küsimusega tegeleda.
Eks ta on teie, ülejäänud meedia ja ka konkurentide teha, kuidas te seda käsitlete. Nii maksu- ja tolliametis kui ka töövaidluskomisjonis on tulnud minu jaoks ju positiivsed otsused. Mismoodi seda nüüd edasi käsitletakse, see on juba teie kätes.