Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak märgib, et rannikualadel langevad termomeetrinäidud öösiti −10…−15 kraadi, sisemaal -18 kraadi, selgema taeva korral alla −20 kraadi, päeval tõuseb veidi üle −10 kraadi piiri, sisemaal jääb enamasti kraad-kolm madalamale. Vesi on jahtunud rannikulähedastel aladel ja Soome lahel null kraadi ümbrusse ja külmade ilmadega jääväljad laienevad kiiresti ja muutuvad ka paksemaks. Tuul puhub kuni 8. veebruarini valdavalt idakaarest ja lükkab veel jäävaba vett Läänemerele ja sealt edasi läbi Taani väinade Põhjamerele. Kõrgrõhkkonna tingimustes on õhurõhk keskmisest kõrgem ja lisab survet ka veepinnale. Nõnda jääb veetase 50−70 sentimeetrit keskmisest madalamale.
Veebruari teisel nädalal tõmbub külm veidi tagasi, tuul puhub läänekaarest ja veetase pisut tõuseb, aga suure tõenäosusega jääb siiski keskmisest madalamale.
Paljaku sõnul muutub 11. veebruarist ilm taas külmemaks, tuul võtab taas suuna idakaarest ega toeta veetaseme edasist tõusu. „Uut kiiret langust ka kaasa tuua ei tohiks, sest märkimisväärset õhurõhu tõusu ja taas kõrgrõhkkonna tugevnemist tänastel andmetel ei toimu. Küll aga aeg-ajalt tugevneva tuulega jää tiheneb ja kuhjub ning madalad laevateekanalid on jätkuvalt raskesti läbitavad,“ lisab sünoptik.
Midagi sellist juhtub Eestis suhteliselt harva. Paljak räägib, et varem on olnud nii 2005., 2010. kui ka 2014. aastal, mil madal veetase ja ulatuslik jääkate põhjustasid olulisi häireid mereliikluses.