Sel aastal suundub Tallinnast Tirana lennuväljale ootamatult palju inimesi. AirBalticu otselennud on meelitanud Vahemere riiki neidki, kes veel aasta eest ei teadnud täpselt, mis kontinendil sellenimeline koht asub. Mõni arvab, et Albaania on veel mingil viisil „avastamata“. Neil on õigus ja samas mitte.
Riik, mis oli veel hiljuti Euroopa poliitiliste äärealade sünonüüm, on nüüd end meie kaardile pressinud – mitte suure reklaamikampaaniaga, vaid lihtsalt tänu sellele, et siin on olemas kõik. Mereäärsed linnad, kus sajanditevanused valged majad kooruvad krohvist nagu munad. Rännakuteks loodud mäed, mille jalamil kasvavad oliivipuud. Ja suurlinnad, mis ei pinguta, et meeldida, aga ikkagi meeldivad. 48 tunniga jõuab Albaaniaga tuttavaks saada ja kõrvuni armuda – et siis elu edasi nautida mõnes rannakuurordis või mägikülas.