Esiküljel kirjandusteadlane Janek Kraavi
Piia Ruber
Nüüdiskultuuri eriomane võlu. Jaak Tomberg vestles Janek Kraaviga
Nüüdiskultuur võib oma paljususes tekitada korralikku peapööritust. Üks võimalus selle leevendamiseks on keskenduda üksikutele fragmentidele. Just seda Janek Kraavi oma aasta lõpul ilmunud raamatus „Post“ teebki: olgu siis mõne teose, motiivi, tehnika, žanri, voolu või hoopis põhimise tunnetusliku allhoovuse tasandil. Tema fragmendid on oma parajuses ammendavad ja tõusevad väljapuhastatult iseäranis kirkalt esile. Igaüks neist sisaldab omal moel ka osutust kultuuritegelikkusele tervikuna. Libisedes kõigepealt pinda pidi jõuame lugedes äratundmiseni, et pind ulatub põhja välja.
HELIS LUKS: Asendusemaduse muredest
Lapse huvide esikohale seadmine eeldab valmisolekut vaadata kaugemale kultuurilistest hirmudest ja normatiivsetest arusaamadest perekonna kohta.
Subkultuuride jäädvustaja. Tristan Priimägi vestles Taavi Arusega
Taavi Aruse nime on Eesti dokumentalistikas olnud viimastel aastatel küll kohati näha lausa igal pool. Alul operaatorina tegutsenud Arus on aegapidi järjest enam ise lavastanud ning ta on ka kõigi enda lavastatud filmide monteerija. Kui mingi üldistus silma võiks jääda, siis see, et teda paeluvad subkultuurid ja muusikateemad, millele ta annab oma montaažikeelega stiilse ja hoogsa olemise
Pööraselt armunud loodusesse. Kristi Pärn-Valdoja vestles Vincent Munieriga
Olgem ausad, prantsuse loodusfotograafi ja dokumentalisti Vincent Munieri värskeima, peagi kinolevisse jõudva filmi „Metsasosinad“ jälgimine nõuab – eriti kärsitumalt vaatajalt – keskmisest rohkem kannatust. Sest ega seal juhtu ju tegelikult mitte midagi, aga samas juhtub väga palju. Film mõjub kui meditatsioon või nagu Munier ise ütleb – teraapia. Loodusteraapia.
TOIVO MAIMETS: Ühe bioloogi raamaturiiulilt
Loodusteadlased ei ole eriti tublid raamatute kirjutajad. Eestis saab sellest aru, kui näiteks võrrelda loodusteadlaste osakaalu teadlaskonnas „Eesti mõtteloo“ sarja loodusteadlastest autorite hulgaga. Ega see ka mujal maailmas väga erine.
MARJE INGEL: Talvine teekond ookeani kaldale kuumale liivarannale
Jaanuarikuu tõi palju leide: muusikat barokist nüüdismuusika ja pungini ning uusi meelepäraseid hääli ja instrumente.
KAIA BEILMANN, MONIKA SUŠKEVIČS, ANNA WILCZYŃSKA: Rohkem metsikut ruumi!
Linnas on vaja kohti, kus saaks vabalt olla ja leida kontakti loodusega. Poolmetsikud rohealad on pelgupaik neile, kellele pole reeglitega linnaruum just meelepärane paik.
ANU PRINTSMANN: Täiskasvanuks elektrooniliste kaartidega
Kaardirakendusi on palju, kuid teenäitajaks ja de facto standardiks on siiski kujunenud Google Maps ehk Google’i kaardid, mis on hiljuti jõudnud täiskasvanuikka. Rakendus tuli välja 21 aastat tagasi 8. veebruaril 2005. Juba ongi väga raske maailma ilma selleta ette kujutada.
Lähedal, ometi nii kaugel. Merle Karro-Kalberg vestles Tauri Tuvikesega
Uuringuga antakse ülevaade, kuidas Tallinna sadama ala meeldivamaks kujundada. Mis on alal praegu puudu ning millised on selle elavdamise võimalused, kuidas tuua sadamasse rohkem inimesi, luua paremad ühendused ning rohkem mere ääres ajaveetmise võimalusi? Sellest räägib lähemalt TLÜ linnauuringute professor Tauri Tuvikene.
ALO PÕLDMÄE: On oht mattuda keeleprügi alla!
Viimase viie aasta globaalsed sündmused on teinud inimesed ebakindlaks, nii toimetuleku kui ka tulevikuvaate seisukohalt. See väljendub ka keelekasutuses.
Mölakas on pildil – või varsti „laual“?
MARE MÜÜRSEPP: Lasteraamat kui sild
Anderseni auhinna mõte ei ole järjestada kirjanike ja illustraatorite paremikku, vaid peegeldada lastekirjanduse mitmekesist palet – iga loomelaad on omamoodi huvitav ja hinnaline.
Kaarel B. Väljamäe luulesalv
Ruus ja Raudam, võrdsed. Konstantin Kuningas vestles Toomas Raudami ja Katrin Ruusiga
78aastaselt Toomas Raudamilt on peaaegu neli kümnendit ilmunud igal aastal raamat. Ta on nagu Gore Vidal, kes ei pidanud oma raamatute üle arvet: ta kirjutas sellepärast, et pidi kirjutama. 43aastase Katrin Ruusi debüütkogu ilmus 2024. aastal.
Raudami ja Ruusi uus ühisraamat „Võrdsed“ on nagu Balenciaga rõivastes Balzac ja ei ole ka.
Arvustamisel
Sean Carrolli „Sügavale ära peidetud“
Riad Sattoufi „Tuleviku araablane“
fotonäitus „Väikesed naised“
Liina Leo näitus „Fortuna“
Mari Männa ja Maria Eriksoni näitus „Haavatav jäljend“
ERSO suvefestival „Ookeani kaldal“
Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamaja avakontsert
Leoš Janáčeki ooper „Väike kaval rebane“
Eesti Rahvusballeti „Forsythe & Looris“
Tallinna Linnateatri „Puhkus“
Südalinna teatri „Ta peab lahkuma“
dokumentaalfilm „Puuluup. Kaablid autos veel“