Teisipäeval kiitis USA Kongress heaks USA kaitse-eelarve ja välismissioonide eelarve, mis sisaldavad ka julgeolekuabi Balti riikidele. Kongress eraldab kaitse-eelarves USA-Balti kaitseabiprogrammile Baltic Security Initiative’ile (BSI) 200 miljonit dollarit ning välismissioonide eelarves Eestile kaitseabiprogrammi Foreign Military Financingu (FMF) kaudu kümme miljonit dollarit.

“USA julgeolekuabi on läbi aastate olnud oluliseks täienduseks Eesti enda üha kasvavatele kaitseinvesteeringutele ja võimaldanud meil mitmeid võimearendusi kiiremini ellu viia. Julgeolekuabi jätkumine Balti riikidele kinnitab USA jätkuvat soovi panustada heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisse NATO idatiival. Eesti hindab USA Kongressi ja rahva toetust meie piirkonna julgeoleku kindlustamisele äärmiselt kõrgelt,” ütles välisminister Margus Tsahkna.

Välisminister lisas, et Eesti suhtub ka ise riigi kaitsevõime tugevdamisse täie tõsidusega, investeerides tänavu kaitsesse enam kui viis protsenti SKP-st ja jõudes sellega ühena esimestest liitlastest NATO Haagi tippkohtumisel kokkulepitud uue kaitsekulutuste määrani.

“USA kongressi otsus eraldada 200 miljon dollarit Balti riikidele uute võimete arendamiseks näitab, et USA on jätkuvalt pühendunud transatlantiliste suhete hoidmisele ja tugevdamisele ning Eestil on USA kongressis väga tugev toetus. USA sõjaminister ja kongressi liikmed on korduvalt kinnitanud, et Eesti ja teised Balti riigid on niinimetatud musterliitlased ning tänane rahastamisotsus kindlasti peegeldab seda,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Baltic Security Initiative (BSI) loodi 2020. aastal eesmärgiga arendada Balti riikide iseseisvat kaitsevõimet ja omavahelist koostalitlusvõimet. BSI kaudu on Eestile, Lätile ja Leedule kokku eraldatud 2025. aastal 231 miljonit, 2024. aastal 228 miljonit, 2023. aastal 225 miljonit, 2022. aastal 180 miljonit ja 2021. aastal 169 miljonit dollarit. Balti riikide vahel jagatakse BSI igal aastal erinevalt vastavalt võimevajadustele.

Lisaks BSI-le on läbi aastate Balti riikidele julgeolekuabi eraldatud USA välisministeeriumi toetusprogrammi Foreign Military Financing (FMF) kaudu. FMF-i kaudu on Eestile eraldatud 2025. aastal 17,5 miljonit, 2024. aastal 16,7 miljonit, 2023. aastal 19,3 miljonit, 2022. aastal 179,5 miljonit ja 2021. aastal 31,2 miljonit dollarit. Eesti 2022. aasta erakorraliselt suur FMF-i eraldis oli mõeldud mitmikraketiheitja HIMARS laskemoona soetamiseks.

Nii BSI kui FMF-i kaudu eraldatud raha on mõeldud USA kaitsetööstuse toodangu, teenuste või väljaõppe hankimiseks. Lisaks HIMARS-i laskemoonale on USA julgeolekuabi eest soetatud integreeritud õhu- ja raketikaitse võimekust toetavat varustust, side- ja kommunikatsioonisüsteeme, öövaatlusseadmeid, laskemoona, sealhulgas Javelini rakette ja suurekaliibrilist suurtükimoona, mereolukorrateadlikkust toetavaid radareid ja seiresüsteeme ning sõjameditsiinivarustust.