20. jaanuaril saadetud telegrammis vihjatakse mõnel pool väljendatud murele Kiievi ja Moskva vahelistel rahuläbirääkimistel kasutatavate mõistete üle. Need näitavad, kui tundlikud mõned sõnad võivad julgeolekumaailmas olla, kuigi püütakse lihtsalt erinevatele publikutele analoogiat pakkuda, kirjutab Politico.
USA Helsingi saatkonnast Washingtoni saadetud telegrammi järgi arutas Soome välisminister Elina Valtonen seda küsimust 19. jaanuaril USA kongressi esindajatekoja liikmete, vabariiklase Jack Bergmani ja demokraadi Sarah Elfrethiga.
Valtonen rõhutas Soome seisukohta, et Venemaa on „pikaajaline strateegiline oht“, ja hoiatas „nõrga“ rahukokkuleppe eest Ukraina jaoks, mis kahandaks tema võimet end tulevase Vene agressiooni eest kaitsta, kirjutab Politico telegrammile viidates.
Valtonen hoiatas ka igasuguste viidete eest „5. artikli moodi“ julgeolekugarantiidele sõjajärgse Ukraina jaoks, lisatakse telegrammis. Valtonen hoiatas, et see võib NATO 5. artikli garantiid misiganes Ukrainale antavate kahepoolsete lubadustega segi ajada. Telegrammis tsiteeritakse veel Valtoneni sõnu, et NATO ja Ukraina tulevaste julgeolekugarantiide vahel peaks olema „tulemüür“. Telegrammis kirjutatakse, et hilisemal kohtumisel rääkis sama ka Soome kaitseminister Antti Häkkänen.
Endised NATO ametnikud ja analüütikud ütlesid Politicole, et telegramm peegeldab kasvavat muret erinevates pealinnades selle üle, kuidas sõjajärgse Ukraina asjad võivad erinevaid riike pikapeale mõjutada.
Üks potentsiaalne probleem on, et mõiste „5. artikkel“ kasutamine teistes kontekstides viitab NATO osalemisele, mis ei ole tegelikult ühegi pakutud asjakorralduse osa, selgitas Politicole endine NATO ametnik Edward Wrong. „Soome ja paljud teised NATO liikmed tahavad kindlustada, et mõistetaks, et 5. artikkel on NATO-le ainulaadne,“ ütles Wrong.
Üks probleem 5. artiklile viidates, isegi kui lisatakse sõna „moodi“, on see, et riigijuhid võivad sellega anda poliitilist laskemoona opositsioonile, ütles Marylandi ülikooli teadlane Josh Shifrinson.
Samuti on olemas võimalus, et Ukrainale antavate lubaduste kirjeldamine „5. artikli laadsetena“ tekitaks Venemaal kiusatuse proovile panna, mida see tegelikkuses tähendab.
Kui Venemaa paneks toime mingisuguse sõjalise rünnaku ja Ukrainat toetavad riigid ei vasta, võib see tekitada küsimusi ka NATO 5. artikli tugevuse kohta, märkis USA eelmise presidendi Joe Bideni administratsiooni kaitseministeeriumi ametnik NATO juures Rachel Ellehuus.
Lisaks sellele on NATO liikmesriigid teravalt teadlikud USA presidendi Donald Trumpi suhtumisest NATO-sse.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (22)