Euroopa Komisjoni hinnangul on hoonefond on Euroopas üks suurimaid energiatarbijaid ja 75 protsenti sellest on energiat raiskav. Seega on hoonete rekonstrueerimine prioriteetne tegevus, millest ka Eesti joondub.
Luminori laenude valdkonna arendusjuht ning Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindavad arhitektid avavad, milliseid võimalusi ja väljakutseid renoveerimine kinnisvaraomanikele toob.
Kliimaministeeriumi andmetel tähendab seatud eesmärkide saavutamine, et järgnevate aastate jooksul on vaja rekonstrueerida 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
Luminori laenude valdkonna arendusjuht Margit Volt tõi esile, et eramaja omanikel on huvi renoveerimise vastu ajas pidevalt tõusnud ning peamised motivaatorid seonduvad sooviga parandada elamistingimusi, pikendada hoone eluiga või suurendada kinnisvara väärtust.
Kui eramaja renoveerimisotsuste tegemiseks piisab enamasti vaid pereringis ja pangaga plaanide tegemisest, siis kortermajade puhul on lood keerulisemad.
Selleks, et korteriühistu saaks renoveerimiseks näiteks laenu võtta, peavad enamik selles majas kinnisvara omavad isikud ühele meelele jõudma. Vahest on neid inimesi 15, enamasti aga palju rohkem.
Et üldse midagi toimuma hakkaks, peab olema paar entusiasti ühistuesinduses, kes on vabatahtlikult valmis teemasse kaevuma ja inimesi kokku tooma.
Arhitektid Elina Liiva, Keiti Lige ja Helena Männa suhtlesid Veneetsia Biennaali näituse raames erinevate inimestega, kes on renoveerimisega kokku puutunud. Kortermajade elanike ja ühistute esindajate osas selgus, et kui eramajade puhul on omanikutunne suurem, siis kortermajas hajub see ära.
Selgus, et väga kergesti tõmmatakse piir enda korteri ukselävel ja kaugemale ei mõelda. Sageli ei mõisteta, et renoveerimine on võimalus ka laiemalt oma elukeskkonda parandada ja omatava kinnisvara väärtust tõsta. Nii tõmmatakse teiste teadlikema ja aktiivsemate püüdlused nulli.
Kliimaministeerium on selle illustreerimiseks toonud näite, et Eesti kogemusel võib korterelamu rekonstrueerimine energiamärgise klassi C anda kütteenergia säästu 65 protsenti ning soojusenergia ja elektrikulusid vähendada 50 protsenti.
Kuidas toetada korteriühistuid renoveerimislainega kaasa tulema?
Septembri keskpaigas avati korterelamute rekonstrueerimise taotlusvoor mahuga 80 miljonit eurot. Taotlusvooru jõuavad aga alles need ühistud, mis on läbinud kadalipu renoveerimisotsuse tegemiseks.
Arhitektide sõnul on renoveerimine mahukas protsess ja on ilmselge, et vaid korteriühistute esindajate entusiasmiga seda enamasti vallutada ei õnnestu.
Selleks, et ka korteriomanikud saaksid püsida renoveerimislaine harjal, on vaja mõista, miks on see üldse oluline.
Et kortermajas elavad inimesed kokku tuua ja näidata neile renoveerimistegevuse võimalikkust ja väärtust võiks alustada arhitektide hinnangul mõnest väiksemast projektist kui hoone täielik soojustamine. Näiteks võib alustada lihtsalt ühisala korrastamisest.
Lisaks vajaksid spetsiaalset tuge ka korteriühistute juhtkonna liikmed. Näiteks linnad ja omavalitsused võiksid pakkuda kvaliteetse ja tervikliku renoveerimise otsuseni jõudmiseks tuge renoveerimise spetsialistide ja abimaterjalide näol.
Mõnes riigis on see lahendatud ka one-stop-shop näol, mis on keskus, kus korteriühistud saavad terviklikku infot, nõustamist ja tuge hoonete terviklikuks renoveerimiseks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (2)