Kuni Venemaa ei veendu, et tal ei õnnestu sõjaga oma eesmärke saavutada, jätkab ta kõigi nende ninapidi vedamist, kes loodavad läbi jutuajamiste Venemaad rahule sundida. Iga järeleandmise pakkumine Venemaale tooks kaasa nende uusi nõudmisi. Euroopa kontekstis tähendab see Eesti julgeoleku andmist Venemaa mõjusfääri.
Eesti on täiemahulise sõja algusest peale öelnud, et tõelise rahuni viib see, kui Venemaa loobub agressiooni eesmärgiks olnud Ukraina hävitamise ja Euroopa julgeoleku ümberkorraldamise plaanist. Selle saavutamiseks oleme paika pannud poliitika, millega igakülgselt toetame agressiooni ohvrit ja survestame läbi sanktsiooni- ja isolatsioonipoliitika agressorit.
Viimase nelja sõja-aasta vältel on Euroopas selline poliitikasuund pidanud ja Eesti on paljuski olnud selle eestvedajaks. Oleme olnud Ukraina üks järjekindlamaid ja põhimõttekindlamaid toetajaid. Me tajusime Vene ohtu juba enne, kui tankid Ukraina suunal liikuma hakkasid, ja saatsime sõjalise abi Kiievi poole teele nädalaid enne 2022. aasta 24. veebruari.
Täna tunnistavad liitlased — kahjuks ukrainlaste vere hinnaga — et meie hoiatusi Vene ohust oleks pidanud varem kuulda võtma. Nüüd on liitlased kuulanud meie sõnumeid, kui oleme öelnud, et järeleandmised ei too rahu ja et Venemaa mõistab vaid survet.
Meie tegevuse lähtekoht peitub arusaamas, et Venemaa ei otsi rahu. Seda on tõestanud Venemaa sõjaliste rünnakute jätkamisega Ukrainas samaaegselt läbirääkimistega või nõudmistega, milles seatakse rahu eelduseks Ukraina täielik nõustumine Venemaa tingimustega. Kreml usub endiselt, et suudab saavutada oma algsed eesmärgid. Seni, kuni see usk püsib, ei muuda Venemaa oma käitumist.
Meie enda ajalugu õpetab seda selgelt, mida ilmestab eriti Tartu rahu, mille 106. aastapäeva sel nädalal tähistasime. Nõukogude Venemaa asus Eestiga läbi rääkima, jätkates samal ajal jõhkraid rünnakuid, et suruda end läbirääkimistel tugevamale positsioonile. Relvarahu ja seejärel rahulepinguga nõustus ta alles siis, kui mõistis, et sõjalist võitu ei tule ja rahu on vältimatu.
Sama õppetund kehtib ka täna. Rahu saab teoks vaid siis, kui Venemaa mõistab oma strateegia lootusetust. Järeleandmistesse suhtuvad kriitiliselt ka Eesti inimesed. 82% välispoliitika teemalise avaliku arvamuse uuringu vastanutest ei nõustu seisukohaga, et Ukraina peaks loovutama Venemaale tema kontrolli all olevad alad.
Tee õiglase ja püsiva rahuni käib üksnes läbi Ukraina poliitilise, majandusliku ja sõjalise toetamise ning Venemaa survestamise. See on Eesti välispoliitika kindel põhimõte ning on kahetsusväärne, kui on jäänud mulje, et selles on toimunud muutusi. Seetõttu on oluline, et kõik Eesti välispoliitikat esindavad inimesed need põhimõtted üle kinnitaksid.