Riikliku teaduspreemia humanitaarteaduste vallas eesti keele kasutuspõhise mitmekesisuse uurimise eest pälvis tänavu Tartu Ülikooli professor emeriitus Helle Metslang. Tema juhtimisel valmis uus ja põhjalik “Eesti grammatika”, mis peegeldab tänapäeva keelekasutuse muutusi.
Metslang kuulis teaduspreemia pälvimisest keset koosolekut. “Oi, oi, oi, ausalt? See on üllatus ja ehmatus, kõik korraga,” ütles ta uudist kuuldes. Metslangi sõnul on tema teadustöö olnud suuresti tore koostöö paljude inimestega. “On olnud palju huvitavaid teemasid, mis mind on huvitanud ja millega ma olen saanud asju arutada paljude mõttekaaslastega. Sellest on tulnud ka publikatsioonid,” osutas ta.
Näiteks vedas Metslang ise eest suurt grammatikaprojekti. “Siis oleme Külli Habichtiga vaadanud, kuidas 19. sajandi vana kirjakeel Eesti ja Saksa mõjuväljas tegelikult kujunes: kuidas saksakeelne traditsioon mõjutas ka eesti autoreid,” tõi ta välja. Veel on Metslang uurinud koos Eesti Kirjandusmuuseumi inimestega regivärsse. Samuti on ta koostöös Külli Habichti ning Tiit Hennoste ja teiste suulise keele uurijatega osalenud uurimisprojektis “Subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites”.
“Südamel on, et on palju toredaid projekte ja vähe võimalusi neid realiseerida. Teadusraha on vähe ja kogu aeg käib võitlus ja mure, et kas saab teemaga jätkata või mitte,” märkis Metslang. Nii on ka näiteks eelmainitud subjektiivsuse ja intersubjektiivsuse projekt nüüdseks lõppenud ning inimesed tegelevad järgmiste teemadega. “See on teaduses õnnemäng: võimalus edasi uurida neid teemasid, mis on alustatud,” tõdes ta.
Sama kehtib emeriitprofessori sõnul vana kirjakeele uuringute kohta. Sellest, kuidas eesti kirjakeel liikus 19. sajandil tasapisi eestlaste kätte, saaks tema sõnul teha põnevaid uurimisprojekte. Uurida võiks nii protsesse, kuidas sakslaste keelest sai eesti keel kui ka keele sotsiotausta, prestiiži ja inimeste hoiakuid. “Külli Habichti töörühm on aga sellele projektile rahastust taotlenud mitu aastat ja see pole tihedas konkurentsis läbi läinud,” märkis ta.
Samuti peaksid teadustee valinud inimesed – nii noored doktorandid kui ka kõik teised – leidma Metslangi sõnul töö, mis võimaldaks neil oma teemadega edasi tegeleda. “On oluline, et nad saaksid ka välismaale järeldoktorantuuri minna. Samuti et väljakujunenud töörühmad saaksid teha edasi seda, milles nad pädevad on ja mis on alustatud,” sõnas ta.