Kes meist ei tahaks olla geniaalne. Niisiis tuleb juttu geeniustest, toeks Helen Lewise raamat “Geeniuse müüt. Mässajate, koletiste ja reeglimurdjate ohtlik ahvatlus” (Helen Lewis, “The Genius Myth The Dangerous Allure of Rebels, Monsters and Rule-Breakers”, 2025).

Lewis soovib, et näeksime geeniuseid sellistena, nagu nad on. Geniaalsuse sära võib olla kattevarjuks paljudele pattudele – alkoholismile, perekonna unarusse jätmisele, truudusetusele, kuritarvitustele, kummalisusele, vastutustundetusele.

Søren Kierkegaard kirjutas, et geeniused on nagu äikesetorm, nad liiguvad vastutuult, hirmutavad inimesi ja puhastavad õhku. Arthur Schopenhauer märkis, et geenius on nagu täpsuslaskur, kes tabab märki, mida teised ei pruugi isegi näha.

Kuna paljud andekad inimesed teevad kummalisi asju, muutub geeniuse tiitel iseäraliseks loaks omapärasele käitumisele. Geenius muudab kummalisuse erilisuseks. Ajas on geeniuse mõiste muutunud. Kreekas ja Roomas tähendas see vaimu küllatulekut, inimene ei olnud geenius, ta oli isik, kelle kaudu vaim võis end väljendada.

Renessansi ajal juurdus suurmeeste idee skulptorite ja kunstnike näol. Romantismi ajastuks 18. sajandil oli uus mõiste kindla koha leidnud ja geenius tähendas mitte inimest, kellel oli midagi, vaid see oli juba inimene ise. Ja see inimene näis eiravat füüsikaseadusi, luues midagi eimillestki. Geenius on nagu võlur, geenius kannatab, teda ei usuta. Ta on neetud ja õnnelik, kõike samal ajal. Kuid ta paneb asjad juhtuma.

Kuidas Shakespearist sai Shakespeare? Kui ta 1616. aastal suri, oli ta populaarne näitekirjanik, kuid ta ei olnud mingi ikoon, nagu me teda tänapäeval näeme. See on muidugi teenitud, ta oli briljantne uuendaja, loovuse allikas ja andekas kirjanik, kes leiutas uusi sõnu ja fraase.

Shakespeare on oma koha ära teeninud, kuid teda eristab teistest tolle aja kirjameestest see, et oli rühm inimesi, kes nägid vaeva tema mälestuse säilitamiseks ja saavutuste kiitmiseks. Kaks tema sõpra panid kokku tema näidendite esimese kogumiku, muidu oleksid need kaduma läinud. Shakespeare’i tõusule aitas kaasa ka tõik, et kui Inglismaal pärast sõda teatrid taas avati, ei olnud neil piisavalt näidendeid. Nii pöördutigi vanade menunäidendite poole, kohandades neid uutele meeleoludele.

Shakespeare’i eluloolised andmed on napid ja publikule see ei meeldinud. Nad tahtnuks autorit iidoliks muuta, kuid oleksid eelistanud, et autor on mõni tark aristokraat või isegi naisterahvas. Tänini on levinud arvamus, et võib-olla ei olegi Shakespeare oma lugude autor. Kuid igal juhul sai Inglismaa oma rahvuspoeedi, ta kuulutati kõigi aegade suurimaks kirjanikuks. Inglismaalt levis tema idealiseerimine Ameerikasse ja Briti kolooniatesse.

Pablo Picasso pärijad jagelevad siiani tema pärandi pärast ja tema nimi on muutunud kaubamärgiks. 1990. aastatel andsid pärijad prantsuse autotootjale Citroën õiguse kasutada tema nime.

Albert Einstein oli geenius, kuid ka suur äri. 2000. aastatel ostis Disney tema pärijatelt nime kasutusõiguse 2,66 miljoni dollari eest, et hakata tootma Baby Einsteini mänguasju. Suurbritannias kasutatakse Einsteini kuvandit taibukate elektrimõõtjate müügiks.

Tänapäeval võidakse kedagi nimetada geeniuseks selle pärast, et ta käitub kummaliselt, sureb noorena või elab väga kaua, teda tabavad aeg-ajalt hullumeelsuse hood, ta on suhtluses psühhopaat ja vastab seega üldisele geeniuse stereotüübile inimeste teadvuses.

Geeniuste kuvandit kinnistab ka elulugude tööstus. Alguse võib leida Giorgio Vasari töödes, mis olid Euroopa erakorralise aja kroonika. See oli Michelangelo, Raphaeli ja Donatello ajastu. Vasari võttis kasutusele Antiik-Kreeka ülistavate elulugude praktika ja ta oli ka paadunud müüdilooja. Vasari geeniuse mütoloogia on sedavõrd jätkusuutlik, et tema imelapse kuvand on tänini suuruse malliks. Tänapäeval tegeleb selle müüdiloomega paljuski Hollywood oma elulooliste filmidega.

Romantismi ajastust on pärit geeniuse kui ebamaise olendi kuvand. Ja seda mõjutas tol ajal ka tuberkuloos, mida peeti peeneks haiguseks. George Gordon Byron olla isegi igatsenud, et tal oleks see tõbi, sest siis naised õhkaksid, kui huvitav ta surres välja näeb.

1865. aastal avaldas Darwini sugulane Francis Galton raamatu “Pärilik geenius”, mis avas ühe tumedama peatüki inimkonna loos. Galtoni uuringud viisid nimelt uue terminini, milleks on eugeenika ehk inimrassi paremaks muutmine valikulise aretuse kaudu.

Ja biitlid kui geniaalsuse näide. Nad on esimene bänd, kelle areng on põhjalikult dokumenteeritud, kuid nad olid kuulsad bändina, üksikliikmetena mitte nii palju. Kui Paul ei oleks Johniga kohtunud, olnuks ta lihtsalt üks laululooja.

“Kui geenius tähendab lugu, siis biitlid olid konkreetse aja ja koha toode, pluss produktiivne koostöö ja hea õnn.”

Biitlid lõikasid kasu televisiooni kui massimeedia tõusust, kuid ka sõjajärgsest stabiilsusest Inglismaal, mis võimaldas ka töölisklassist pärit kunstiinimestel edukad olla. Ja neil vedas, et nad kohtusid sellise produtsendiga nagu George Martin, keda on nimetatud ka viiendaks biitliks. Kui geenius tähendab lugu, siis biitlid olid konkreetse aja ja koha toode, pluss produktiivne koostöö ja hea õnn.

20. sajandi lõpul siirdus geeniuste tootmise keskus Californiasse Räniorgu. Neid on seal hulgi: Steve Jobs kui geniaalne ettevõtja ja Steve Wozniak kui geniaalne insener. Kuigi Jobs on näide ka teisest arhetüübist, geniaalsest tõprast, kes pettis sõpru ning jättis nad ilma rahata, parkis autot invaliidikohale, pesi jalgu tualetis ja nii edasi.

Praegu on elav näide Elon Musk, kes raputas kogu kosmosetööstust, nautides samal ajal tõprana käitumist. Ta ise on viidanud, et tal võib olla arenguhäire, mistõttu on tal raske mõista emotsionaalseid märke. Ja kuulu järgi pidi Räniorg olema täis autismi tunnustega tegelasi.

Kui tahate olla geenius, siis soovitab Lewis jäljendada seda, mida teised on teinud. Olge pisut mässuline, kannatage oma tegevuse eest, avage oma teadvus, kuid mitte nii palju, et aju välja voolaks. Leidke hea partner. Ja kui miski ei aita, tehke tööd nii palju kui jaksate ja lootke, et pime õnn aitab teid.

Geeniuse müüt lonkab ajas edasi, üksik mässaja, briljantne tõbras, suurmees. Ilmselt me vajame geeniuse ideed, seda pooljumalat, šamaani. Me vajame lugusid, et maailmast aru saada. Ja minu poolt jõudu geeniuseks pürgijatele.