Toitumisnõustaja Artur Minenko rääkis saates “Huvitaja”, et talvel võiks süüa rohkem sooja toitu ning võiks osata teha vahet, kas on nälg või on isu. Toitumisnõustaja Tuuli Taimuri sõnul tekivad isud siis, kui puuduvad regulaarsed toidukorrad, kuid lisas, et meeletuid isusid saab hõlpsalt ennetada.
Talvel võiks süüa rohkem sooja toitu. “Talvel on külm ja niiske ning seepärast on talvel kõige parem süüa suppe, ühepajatoite ja hautisi, juua sooja teed,” soovitas toitumisnõustaja Artur Minenko. “Oluline on süüa loomset valku, selleks sobib liha, piimatoidud, kala, mereannid. Energiat annavad pikad süsivesikud ehk pudrud, kruubid, pastad, makaronid. Suurepärane on hernesupp, sült, puljongid.”
“On vaja vahet teha, kas on nälg või on isu. Nälg on füsioloogiline, kõht on tühi, keha annab märku, et varsti on vaja süüa. Isu on psühholoogiline. Vaja on endalt küsida, mis siis juhtub, kui ma veel kümme minutit ei söö, kas ma kannatan, ja kui vastus on, et kannatan, siis see on juba nälg, mitte isu. Veel võib endalt küsida, mis juhtub, kui ma ei söö seda saiakest. Kas ma võiksin selle asemel süüa näiteks liha või putru. Kui vastus on ei, siis see on juba isu,” selgitas toitumisnõustaja Artur Minenko.
Isude vastu tasub tegutseda ennetavalt. “Üks asi on kindlasti toidukordade regulaarsus päeva jooksul. Kui ma jätan mõne toidukorra vahele, siis on paratamatu, et ühel hetkel organism nõuab oma, tekib energiavajadus ja tunne, et ma tahan kõike ja kohe ning sel hetkel teen ma ka selliseid valikuid, mis mu keha väga ei toeta. Ma saan küll energiat, aga toitainete mõttes mitte kõige paremad,” ütles toitumisnõustaja Tuuli Taimur.
Ennetavalt saab mõelda ka sellele, kas mul on häid vahepalasid võtta, kui tekib energiapuudus. “Et mul ei tekiks neid meeletuid isusid. Näiteks on mul kaasas pähklid või puuviljad, köögiviljad hummusega,” lisas Taimur.
Kui isu on millegi konkreetse järgi, näiteks mingi konkreetse toote, kindlat sorti šokolaadi järgi, siis suure tõenäosusega on tegemist isuga. “Kui soovin leevendada näiteks oma stressi, mingit pinget, siis tahan ennast kuidagi toetada ja tihtipeale on selleks toetajaks toit, mille järgi haaratakse,” tõi Taimur välja. “Oma isusid võiks teadlikult jälgida. Võib-olla ma ei võta seda šokolaadi, teen endale teed või joon vett.”
Minenko sõnul on oluline ka, mida millal süüa. “Näiteks kukleid võiks süüa päeva esimesel poolel, kuni lõunasöögini. Hommikusöök ei peaks olema väga suur. Kes putru ei teha, sööb lihtsalt näkileiba, aga meil on vaja energiat. Kõige suurem söök on lõunasöök, õhtul jälle pigem midagi kerget,” nentis Minenko. “Süüa võiks kolm-neli tundi enne magamaminekut, siis on uni parem.”
Jälgima peaks ka oma elustiili. “Kas me teeme trenni või on rahulik puhkepäev,” lisas Minenko.
“Rohkem võiks süüa köögivilju ja kaunvilju, vähendada maiustusi ja soolaseid snäkke, magustatud piimatooteid ja karastusjooke,” loetles Taimur.
Hernesupp Autor/allikas: Priit Mürk/ERR