Postimehe reedene uudislugu räägib, kuidas palgaralli ministeeriumides ei taha kuidagi lõppeda. Nipp on selles, et enamasti on ministeeriumid kärpinud oma vastutusala allasutusi, tõstes samal ajal ministeeriumites juhtivametnike palku.
Näiteks kui sotsiaalministeerium lubas kärpida tööjõu- ja majanduskulusid 438 000 euro võrra, tõstis ta keskmist kogupalka 131 euro võrra. Palgafondi kasv oli sellega üle 350 000 euro.
Ehkki Ukraina täiemahulise sõja algusest peale 2022. aastal on räägitud vajadusest kaitsekulusid suurendades muid kulutusi vähendada, näitab statistika selgelt, et ametnike palgad on alates 2022. aastast pidevalt kasvanud.
Septembri lõpus kirjutas Eesti Panga nõukogu endine esimees Mart Laar Postimehes mureliku artikli eelarve kohta (PM, 29.09). «Paraku on üldine pilt niigi piisavalt selge. Eelarve puudujääk on kaks miljardit, mis on Eestis enneolematu. Järgmise nelja aasta peale on eelarve puudujääk kokku pea kaheksa miljardit,» nentis Laar.
Eelarve puudujääk peaks justkui viitama vajadusele kärpida. Ent paralleeluniversumis saab edasi elada. Samas leidis valitsus hammaste kriginal nappi lisaraha päästjatele, õpetajatele ja politseinikele. Kultuuritöötajad virelevad endiselt. Nende kurtmist seisma jäänud palkade üle nimetatakse vingumiseks, kuid ministeeriumide ametnikud vaatavad tulevikku helge pilguga: palk tõuseb ja koondamine tabab ülima tõenäosusega allasutuste töötajaid. Mitte neid.
Ametnike paralleeluniversumi lõpetamine oleks samuti üks märk terve majanduse kohta. Nemad on riigi teenistuses, mitte vastupidi.
Statistikaameti andmete järgi on viimase kümne aasta jooksul riigi/avaliku sektori keskmine brutopalk olnud üldiselt erasektori omast kõrgem. Palgatõusu on vedanud riigiettevõtted ja ministeeriumid. Kui erasektoris on kulud tuludest suuremad, järgneb pankrot, kuid riigisektor saab endale lubada maksude tõstmist.