30. jaanuaril lahkus meie hulgast professor Ain-Elmar Kaasik, klinitsist ja teadlane, kelle kõrval töötamine ja kellelt õppimine on olnud suunava jõuga mitmele arstide põlvkonnale. Ta kuulus nende hulka, kes oskasid nii arsti kui ka teadlasena kriitiliselt hinnata ja vastutustundlikult suunata Eesti meditsiini põhjalikku muutumist – üleminekut empiirilisel kogemusel põhinenud arstikunstilt kvantitatiivsele, tõenduspõhisele meditsiinile. Kolleegina oleme temas hinnanud eelkõige intellektuaalset ausust ja mõtteselgust. Mõistes teaduse keskset rolli, rõhutas ta järjekindlalt, et teadustulemuste rakendamisel ja haiguste ravitavusel on piirid ning et meditsiin ei saa olla kõikvõimas. See kainestav, ent hooliv hoiak oli tema suurim tugevus.
Ain-Elmar Kaasik sündis 2. augustil 1934. aastal Tallinnas. Pärast Nõmme gümnaasiumi ja Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist 1959. aastal alustas ta töötamist neuroloogina Põltsamaa haiglas. 1961. aastal algas tema aastakümneid kestnud kliiniline ja akadeemiline tööteekond Tartus närvikliinikus neurokirurgia osakonna – neurointensiivravi üksuse – hingamiskeskuse juhatajana, hiljem neurokirurgina, õppejõu ja teadlasena ning närvikliiniku juhatajana. 1967. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi kraadi ja 1972. aastal doktorikraadi. 1967. aastal valiti ta professoriks ning läbi aastate oli tema kanda neuroloogia ja neurokirurgia alane õppe ja teadustöö. Närvikliiniku juhatajana jätkas ja arendas ta Tartu Ülikooli närvikliiniku asutaja professor Ludvig Puusepa kontseptsiooni neuroloogiast ja neurokirurgiast kui teineteist täiendavatest erialadest. Akadeemilise erialaliidrina ja kogenud klinitsistina õpetas ja kasvatas Ain-Elmar Kaasik närvikliinikus kokkuhoidva neuroloogide ja neurokirurgide koolkonna, kes omakorda on eriala arendades jätkanud kliinilisi ja akadeemilisi traditsioone.
Professor Ain-Elmar Kaasik oli austatud, imetletud ja armastatud õppejõud, tema loengud loogilised, ilusad ja selged ning praktikumide mudel koos haigevoodi kõrval õpetamisega on au sees siiani. Teoreetiliste teadmiste edasiandmise kõrval pööras ta suurt tähelepanu patsiendiga suhtlemis- ja tõenduspõhise arutlemise oskusele, mis on närvisüsteemihaiguste diagnoosimisel väga vajalik. Aegadel, kui rahvusvahelist erialakirjandust oli napilt ja diagnostilised võimalused tagasihoidlikud, oli tema õpetatu praktilises kliinilises töös suureks toeks.
Ain-Elmar Kaasiku teadustegevus on olnud laia haardega ja tähelepanuväärsete tulemustega nii teadusartiklite, akadeemilise järelkasvu kui teadusorganisatsiooni administratiivtegevuse poolest. Ta jätkas ja arendas närvikliinikus ajuvereringehaiguste teemalist teadustööd, mille tulemuseks on siiani toimiv tugev teadusgrupp, arvukalt publikatsioone, uuringugrante ja kraadikaitsmisi ning rahvusvaheline tunnustus tehtud tööle. Tema teiseks uurimissuunaks oli närvisüsteemi haiguste epidemioloogia, riskitegurid ja elukvaliteet. Ta osales Lundi teadusgrupis ning oli Eesti-poolne koordinaator ajuvereringehaiguste uurimise ühisprojektis Helsingi Ülikooliga. Ta on olnud külalisprofessor Pennsylvania Ülikoolis ning kutsutud külalislektor Uppsala, Kopenhaageni, Helsingi ja Kuopio ülikoolis. Ta avaldas üle 500 teaduspublikatsiooni ja oli aastatel 1976–1980 enim tsiteeritud Eesti arstiteadlane, tema juhendamisel on kaitstud 16 doktoriväitekirja. 1993. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ja aastatel 2004–2009 oli ta ka akadeemia asepresident.
Närvikliinikule ja kogu erialale on tunnustuseks professor Kaasiku valimine Uppsala Ülikooli audoktoriks ja Tartu linna aukodanikuks ning talle omistatud riiklik teaduspreemia ja teenelise teadlase aunimetus, Valgetähe III klassi teenetemärk, Ludvig Puusepa ja Oswald Schmiedebergi medal, Tartu Ülikooli ja Eesti Teaduste Akadeemia aumärk ning Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia. Ta oli Skandinaavia Neurokirurgide Ühingu korrespondentliige, Ameerika Neuroloogiaakadeemia, Briti Kuningliku Meditsiiniseltsi, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Poola Meditsiiniakadeemia liige.
Märkimisväärne on olnud Ain-Elmar Kaasiku teadusorganisatsiooniline ja administratiivtegevus, lisaks närvikliiniku juhtimisele oli ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna prodekaan ja dekaan, mitme otsustuskogu liige, sh Eesti teadus- ja arendusnõukogu, Eesti teaduspreemiate komisjon, Eesti Teadusfondi nõukogu, säästva arengu komisjon, ta juhtis sihtasutust Eesti Koostöö Kogu.
Professor Ain-Elmar Kaasiku panus Eesti neuroloogia ja neurokirurgia ning meditsiinihariduse ja teaduse arengusse on olnud erakordne ja hindamatu, oma haruldase töövõime ja mitmekülgse erialase tegevusega on ta olnud eeskujuks oma kolleegidele ja õpilastele, kes tema tööd jätkavad.
Eesti Teaduste Akadeemia,
Tartu Ülikooli ning
Ludvig Puusepa nimelise
Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi nimel
Toomas Asser ja Pille Taba