Ester Kuntu on Eesti hinnatud näitleja, kes on tuntud nii teatrist kui filmist. Ester on pälvinud mitmeid auhindu ja stipendiume näitlejatöö eest, näiteks Ita Everi fondi stipendiumi tunnustuseks tema nüansirikka ja sügava rollikäsitluse eest.
Apollo uuris Estrilt, millised raamatud on teda kõige rohkem mõjutanud ja inspireerinud. Siin on näitlejanna lemmikud!
Mats Traat, «Harala elulood». Foto: Raamat
Lugemine on minu jaoks lohutus, aga ka millestki senitundmatust teada saamine või millegi ära tundmine. Ma ei saa võtta lugemise jaoks aega klassikalises mõttes, sest ma olen iga päevt tekstide ja sõnade sees oma eriala tõttu. Raamatute lähedal olemine tähendab vahel mõne teemaga süvitsi tegelemist, teinekord aga hoopis sellest põgenemist. Võrdväärselt nagu igasugust muud kunsti vajan oma ellu ka raamatuid.
Mats Traat «Harala elulood»
See teos on kui jalutuskäik surnuaias, kus võib nii lähedalt kogeda elatud ja elamata jäänud elusid, hinged kangastuvad silme ette ja südame ümber. Meeletu inspiratsiooniallikas ja vaimustav keel!
Fjodor Dostojevski «Idioot»
Olen seda teost erinevatel eluetappidel lugenud ikka uuesti. Seal on minu jaoks eelkõige kaks olulist põletavat teemat: usk ja armastus, millest ei saa kunagi küll. Inimeseks olemine ja hinge heitlus oma mahlases kastmes.
Andres Ehin, «Kimbuke sinilolli». Foto: Raamat
Andres Ehin «Kimbuke sinilolli»
Luule on mu südamelaul. Ma pöördun luule poole alati, kui vajan lohutust, vaimustust, kirgastust, joovastust, inspiratsiooni. Ma ei tea, kas see tuleneb vähesest ajast, mida mul on antud valida, oma lugemiseelistusi või kontsentreeritud kujundist, mida luule endas kannab, aga mulle ta sobib. Mul on alati mõni luuleraamat kotis. Mind vaimustavad lühikesed read ja hiiglasuured mõtted neis peidetud ridades. Minu jaoks on luule intiimne ja isiklik, omaette, sosinal lugemiseks. Ma vajan Ehinite absurditaju oma ellu, et mitte kõike liig tõsiselt võtta, selleks loen Andres Ehini luulet ja Kristiina Ehini absurdist pakatavaid lühilugusid (eriline lemmik Kristiina sulest on «Viimane monogaamlane. Jutud»)