Kallas rääkis HS-i sõnul sellest teemast ettevaatlikult, rõhutades tuumarelvade leviku ohte. Kallas viitas Venemaa agressioonisõja algusele Ukrainas, kui Venemaa ähvardas tuumarelvaga.
„Kui sellised ähvardused töötavad, võib üha rohkem riike tulevikus tuumarelva tahta,“ ütles Kallas HS-ile.
„Võttes arvesse olukorda ja seda, et see [tuumarelv] on ainus asi, mis päriselt heidutusena töötab, võiks see olla tulevaste arutelude osa,“ ütles Kallas HS-ile.
Küsimuse peale Prantsusmaa tuumaheidutuse laiendamise või uute tuumarelvade hankimise kohta rõhutas Kallas, et seda ei ole arutatud. Kallase sõnul on Prantsusmaa tuumaheidutusest rääkimine Prantsusmaa asi.
Tuumeheidutusest rääkimine on Kallase sõnul üldse liikmesriikide asi, aga on ka selge, et olukord on põhjalikult muutunud.
Kallas tuletas meelde, et osa Euroopa riikidest on seotud tuumarelvade leviku piiramise kokkulepetega.
„Laiem pilt paistab praegusel hetkel selline, et eilsed reeglid täna ei kehti, nii et meie ülesanne on kavandada uued reeglid,“ ütles Kallas.
Euroopa Komisjon valmistab parajasti ette Euroopa Liidu julgeolekustrateegia uuendust. Uuendatakse ka Euroopa Liidu Arktika-poliitikat.
Kallas ei öelnud HS-ile otse, mida tähendaks strateegiate uuendamine Soome jaoks. Tema sõnul on Arktika piirkonnale peamiseks ohuks Venemaa tuumarelvad Koola poolsaarel ja veealuse taristu vastane tegevus.
Kallas ütles HS-ile, et eesmärk ei ole kopeerida NATO-t, vaid abistada allianssi ja liikmesriike ühise kaitsevõime arendamisel.
Kallase sõnul tuleb tulevikus arvesse võtta USA muutumist.
„Mis on Strateegilise Kompassi (Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika tegevusplaan, mis koostati viimati 2022. aastal – toim) järel muutunud, on Ühendriigid. Me peame tegelema muutustega, mida see tekitab meile ja meie julgeolekustrateegiale,“ ütles Kallas HS-ile.
Kallase sõnul tahab Euroopa tugevaid Atlandi-üleseid suhteid USA-ga, aga USA on muutunud ja selle tähelepanu on mujal kui Euroopas.
„Me teeme tööd oma sõjaliste võimekuste tugevdamiseks ja me peame tegema tööd ka partnerluste tekitamiseks ümber maailma,“ ütles Kallas, viidates kaubandussuhetele Lõuna-Ameerika riikide ja Indiaga.
Kallas juhtis tähelepanu sellele, et USA on öelnud, et NATO 5. artikkel ehk vastastikune kaitsekohustus on vankumatu.
„Loomulikult on nendel sõnadel tähendus, aga on ka selge, et Gröönimaa afääri tõttu on usaldus Atlandi-üleste suhete vastu saanud tõelise löögi,“ märkis Kallas HS-ile.
Kallas ütles HS-ile, et ei näe vajadust Euroopa Liidu eriesindajale Venemaaga suhtlemiseks.
Kallase sõnul peetakse Ukraina rahuläbirääkimisi praegu täiesti ühepoolselt. Ukraina on valmis tegema järeleandmisi, aga Venemaa poolel ei ole mingit soovi kompromissideks. Kallas ütles, et Venemaa ei ole oma maksimalistlikest eesmärkidest loobunud.
„Miks peaksid venelased eurooplastega rääkima, kui nad saavad oma maksimaalsed nõudmised ameeriklastelt kätte?“ küsis Kallas.
Euroopa ja Venemaa vaheline dialoog võib Kallase sõnul tekkida kahel viisil. Kas Venemaa saab Euroopalt uusi järeleandmisi ja nõustub dialoogiga või Venemaad survestatakse nii tugevate sanktsioonidega, et ta peab Euroopaga läbirääkimisi pidama.
Kallas leiab, et Euroopa on tugeval positsioonil, kui Venemaa pannakse olukorda, kus ta ei saa rahuläbirääkimisi ainult teeselda.
„Selle jaoks ei ole meil vaja uusi eriametikohti, sest meil on juba institutsioonid ja minu ametikoht olemas,“ ütles Kallas HS-ile.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (150)