Merko Ehituse kasum ja müügitulu kukkusid oluliselt. Dividend jääb ka märksa lahjemaks

„2024. aastal olid meie tulemused silmatorkavalt head nii käibe kui kasumi osas, kuna lõpule jõudsid mõni aasta tagasi turbulentsetes turutingimustes sõlmitud lepingud ning valmisid erinevad mastaapsed objektid. 2025. aastal naasime tavapärasemate mahtude ning käibestruktuuri juurde, kus kinnisvaraarenduse osakaal meie tulemustes on kasvanud. Kontserni finantspositsioon on endiselt tugev ja netovõlg negatiivne,“ ütles Merko Ehituse kontserni juhatuse esimees Ivo Volkov kontserni tulemusi kommenteerides.

Väiksem kasum mõjutab otseselt ka ehitus- ja kinnisvarafirma dividendi: kui mullu maksti välja 1,9 eurot aktsia kohta, siis sel aastal on kavas maksta 1,25 eurot. See teeb dividenditootluseks umbes 3,8%. Võrdluseks võib välja tuua, et kaks aastat tagasi oli dividendiks 1,3 eurot ja enne seda 1 euro.

Merko aktsia kukkus täna uudise valguses järsult, langedes turu avanedes esimese veerandtunni jooksul 11,6%.

Volkov tõi välja, et 2025. aastal lõpetasid nad Merko ajaloo kahe suurima objekti ehituse: Arteri kvartal Tallinnas ning Pabradė kaitselinnak Leedus.

„Tasapisi paranenud tarbijakindlus ja mitmendat kvartalit järjest kirja saadud majanduskasv peegelduvad eeskätt kinnisvaraturul kasvavas nõudluses. Ehitusteenuste eratellijad on äraootaval positsioonil ning hangetes on eeskätt avaliku sektori poolt tellitavad mahukad kaitserajatised. Kuna turg on äärmiselt kontsentreeritud, siis on ka konkurents hangetel tugev ja marginaalid äärmiselt madalateks lihvitud,“ kommenteeris Ivo Volkov ehitusteenuste valdkonda.

Uusi ehituslepinguid sõlmis Merko mullu 363 miljoni euro väärtuses, millest suurimad olid Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ja Tallinn-Pärnu põhitrassi, Pärnu hotelli ja sündmuskeskuse, Tallinnas Viktor Masingu nimelise büroohoone ning Lätis Augstkalni tuulepargi vundamentide rajamise tööd. Ehitusteenuste tellijatele teostamata tööde jääk oli aasta lõpu seisuga 467 miljonit eurot.

Seejuures märgib Volkov, et uusi lepinguid sõlmiti veidi rohkemas mahus kui 2024. aastal. Selle aasta alguses allkirjastas Merko aga Leedus suure lepingu Rūdninkai kaitselinnaku kahe etapi rajamiseks. See tõstis välistele tellijatele lõpetamata tööde portfelli ajalooliselt kõrgeimale tasemele ehk üle 800 miljoni euro.

Samuti näeb ta, et elukondliku kinnisvara turg on võtnud suuna üles kõigil nende koduturgudel. Võrreldes 2024. aastaga anti mullu ostjatele üle rohkem kortereid, sõlmiti ehituses olevates arendusalades oluliselt rohkem eellepinguid ning käivitati üle kolme korra rohkemate korterite ehitus, nendest lõviosa Vilniuses. Kokku andis Merko Eestis, Lätis ja Leedus üle 358 korterit ja kolm äripinda ning alustas 894 korteri ja 21 äripinna ehitust ja müüki, millest on eellepingutega kaetud 26%. Suuremad töös olevad projektid olid mullu Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Jüris, Erminurme ja Leedri Tartus ning mitmed mastaapsed arendused Riias ja Vilniuses.

Tulemustesse panustasid tugevalt ka Connecto kaubamärgi all tegutsevad ettevõtted, kus Merko omab osalust finantsinvesteeringuna. Juhi sõnul on Connecto töömahud olnud viimasel paaril aastal kõrged, ent tuleviku väljavaade on märksa tagasihoidlikum tulenevalt paljude mastaapsete projektide valmimisest ning vähenevatest investeeringutest energiataristusse.

Neljandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Huvikeskus Kullo ja büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste reisiterminal ning Rail Baltica põhitrassi Tallinn-Pärnu lõik ja neljas etapp Harjumaal. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses tudengihotell Riias ja taristurajatised Augstkalni tuulepargis.

Loo toimetaja on Merko Ehituse aktsionär.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (11)