„Rinne ju peab, aga nad võitlevad raske talve ja pommitamisega, mida Venemaa teeb energiavarustuse vastu,“ edastas Tsahkna täna Zelenskõilt kuuldud. „See olukord on päris, päris karm ja kriitiline, aga ilmselgelt nad peavad vastu.“

Tsahkna sai Zelenskõilt viimase ülevaate, mis toimub praegu Abu Dhabis läbirääkimistel Venemaa ja Ameerika Ühendriikide delegatsioonidega. „Ta rõhutas, et Euroopa survet on vaja tõsta, mis puudutab sanktsioone ja kombatantide teemat,“ lausus Tsahkna. Nimelt on Eesti teinud ettepaneku, et kombatandid ehk sõjas osalenud Venemaa sõjaväelased pandaks Schengeni riikide musta nimekirja, mis takistaks nende pääsu Euroopasse.

Venemaale senisest veelgi suurema avaldamise vajadust toonitas kohtumisel Tsahknaga ka Ukraina välisminister Andri Sõbiha. „Tema sõnum oli, et vaja on väga selgelt tugevamat survet ja et dialoogi otsimine Putiniga ei vii mitte kusagile,“ märkis Tsahkna.

Küsimusele, kas Kiievis tuli jutuks ka Eesti presidendi hiljutised sõnavõtud Ukraina teemal, vastas Tsahkna nii: „Minu käest on siin korduvalt küsitud, kas meie välispoliitiline liin on ikka sama, ja sain täitsa rahulikult öelda, et muidugi on. Territoriaalse terviklikkuse küsimus on nende jaoks väga oluline põhimõte. Mingeid alasid lihtsalt ära ei loovutata ja ainult läbi tugevuse ja surve Venemaale tulevad õiglase ja kestva rahu tingimused.“

Tsahkna rõhutas, et Eesti on sada protsenti Ukraina taga. „See on põhimõtteline ja meile eksistentsiaalne poliitika, mille suhtes mingit kursimuutust meil ei ole ega tule. Euroopa ei saa väsida, meie ei tohi väsida,“ ütles ta.

Uued sanktsioonid tulemas

Praegu koostab Euroopa Liit 20. Venemaa vastaste sanktsioonide paketti. Eesti eesmärk on see enne 24. veebruarit vastu võtta.

„Paketi põhifookus on energiakandjatel. Me oleme teinud eraldi ettepaneku, mis puudutab täielikku sadamate ja teenuste piirangut Venemaa varilaevastikule kogu Euroopas. See lööks väga kõvasti Venemaad. Sanktsioneeritud saaks ka kolmandate riikide ettevõtted, kes ajavad Venemaaga energiaäri,“ selgitas välisminister. „Julgeolekugarantiidest rääkides toodi välisministri ja presidendiga kohtumistel eraldi välja, et Eesti on tahtekoalitsioonis üks väga silmapaistev eestvedaja, olles valmis osalema julgeolekugarantiide andmises. See üks oluline ja tugev sõnum, mis on siin kõlama jäänud.“

Eesti toetus tsiviilelanikele

Kohtumisel Zelenskõiga andis Tsahkna üle Eesti energiatoetuspaketi. Eesti otsustas eelmisel nädalal läbi välisministeeriumi humanitaarabi strateegiliste partnerite eraldada üle 400 000 euro, et aidata ilma elektri ja sooja veeta elavatel Ukraina elanikel elada üle viimase 16 aasta kõige külmem talv.

Välisministeeriumi teatel eraldati sellest toetusest MTÜ Mondole 121 980 eurot Kiievi elamukvartalitesse kolme mobiilse kriisikeskuse rajamiseks. Tsahkna sõnul on mobiilne kriisikeskus spetsiaalne telk, kus inimesed saavad end soojendada, vett keeta, elektriseadmeid laadida ja kus lapsed saavad mängida.

Eesti abist 150 000 eurot läks Eesti Pagulasabile Ukrainas evakuatsiooni- ja transiidikeskuste toetamiseks generaatorite ja kütusevaruga. 136 122 eurot eraldatakse Päästeliidule Ukraina Eriolukordade Riikliku Teenistuse (SESU) loodava nelja talvise hädaabipunkti varustuse hankimiseks. Lisaks toetab Eesti Energia Ukrainat mobiilsete generaatoritega.

Eile oli välisministeeriumi delegatsioon Zõtomõri regioonis, kus avati Eesti toetusel valminud lasteaialastele varjend. „Varem nad olid kõik need aastad pidanud varjuma kartulikeldris, kus nurgas oli üks ämber ja väikses keldris oli koos üle 40 lapse. Aga nüüd ühe meie projektina on seal väga korralik varjend ja me avasime ka sisepagulaste maja.“

Ovrutšis avatud 36-korteriga sisepõgenike sotsiaalmaja ehitati üles varemetest. Ovrutš on Valgevene piiri lähedal ja sai kannatada Venemaa rünnakutes täiemahulise sõja alguses. „See oli päris suur emotsionaalne samm, sest siin on väga palju sisepõgenikke,“ märkis Tsahkna.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare