Venemaa sotsiaalmeediakontode teatel toimusid rünnakud Tveris ja Tveri oblastis umbes kell 3.50 öösel kohaliku aja järgi, kuna siis oli kuulda plahvatusi.
Samal ajal hakkasid sotsiaalmeedias levima kaadrid, milles oli näha põlengu kuma.
Kohalike elanike väitel rünnati Redkino eksperimentaalset keemiatehast. See toodab erinevaid keemilisi komponente nagu kütuselisandid, tehnilised kemikaalid, spetsiaalsed reaktiivid, mida kasutatakse Venemaa sõjaväe- ja kaheotstarbelistes programmides, muuhulgas lennunduses- ja kaitsetööstuses.
The chemical plant in Redkino, Tver region in Russia, having a rough night. pic.twitter.com/oNj8y4Za6h
— Kvist (@kvistp) February 7, 2026
Veidi hiljem kinnitas oblasti kuberneri kohusetäitja Vitali Korolev rünnakut ja tulekahju ühele ettevõttele, kuid ta ei täpsustanud, millises tehases tulekahju süttis.
Fire engines, followed by a drone, which is being shot at from the ground by small arms fire, rush towards a fire at Redkino chemical plant in Tver Oblast, fascist Russia – just before the drone makes another hit. The plant makes chemicals for aviation and other military uses. pic.twitter.com/6vfUiQMmj7
— Euan MacDonald (@Euan_MacDonald) February 7, 2026
Väidetavalt arutasid USA ja Ukraina võimaliku rahuleppe tähtaegu
USA ja Ukraina läbirääkijad arutasid võimalust jõuda Venemaaga rahukokkuleppele juba järgmisel kuul, edastas reedel uudisteagentuur Reuters.
Reuters kirjutas, et sellest ambitsioonikast eesmärgist rääkis korraga kolm olukorraga kursis olevat allikat. Samas usuvad nad, et tähtaegu lükatakse tõenäoliselt edasi, kuna võtmeküsimuses, milleks on territooriumid, kokkuleppele ei jõuta.
Veel viis allikat väidab, et arutatud plaani kohaselt esitatakse mis tahes kokkulepe rahvahääletusele, mis peetakse üheaegselt valimistega.
“USA läbirääkimismeeskond, mida juhtisid erisaadik Steve Witkoff ja president Donald Trumpi väimees Jared Kushner, avaldas hiljutistel kohtumistel Abu Dhabis ja Miamis oma Ukraina kolleegidele arvamust, et parem oleks, kui hääletus toimuks võimalikult kiiresti,” kirjutas Reuters.
Agentuuri allikate sõnul teatasid USA läbirääkijad, et president Trump keskendub novembris peetavate kongressi vahevalimiste tõttu oma riigi siseküsimustele, mis tähendab, et Ühendriikide kõrgetel ametnikel on rahulepingu üle läbirääkimiste pidamiseks vähem aega ja poliitilist kapitali.
Kahe allika sõnul arutasid USA ja Ukraina ametnikud valimiste ja referendumi korraldamist mais. Mitmed teised läbirääkimistega kursis olevad allikad nimetasid aga Washingtoni ajakava ebareaalseks.
“Ameeriklased kiirustavad väga,” ütles üks allikas, lisades, et hääletus võidakse korraldada vähem kui kuue kuuga.
Ukraina soovib kogu valimiskampaania vältel relvarahu, et tagada rahvahääletuse aus korraldus, ning rõhutab, et Kremlil on rikkunud oma lubadusi vaenutegevuse lõpetamisest.
“Kiievi seisukoht on see, et milleski ei saa kokku leppida enne, kui USA ja tema partnerid pakuvad Ukrainale julgeolekugarantiisid,” ütles allikas.
Zelenski: tuleb parandada reageerimist Venemaa droonirünnakutele
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas õhujõudude tegevust riigi mitmes piirkonnas ebarahuldavaks ning teatas tegevustest, mis parandavad reageerimist tsiviilpiirkondadele suunatud ulatuslikele Venemaa droonirünnakutele.
Viimaste kuude korduvad Venemaa õhurünnakud on keskendunud Ukraina elektritaristule, põhjustades elektrikatkestusi ning häirides elamute kütet ja veevarustust külmal talvel.
“Ukraina relvajõudude õhuvägi. Seal toimuvad kaadrimuudatused, esialgu osades oblastites, üksustes – mis puudutab kaitset Vene Shahedide eest,” ütles Zelenski reede õhtul traditsioonilises videopöördumises.
“Väikese õhutõrje komponent – täpsemalt ründedroonide vastu võitlemine – peab toimima oluliselt tõhusamalt ja vältima praegu esinevaid probleeme. Mitmel suunal on kaitse paremini üles ehitatud, osadel suundadel tuleb veel tööd teha, ja märkimisväärselt tööd teha,” lisas ta.
Presidendi sõnul tegeleb kaitseminister Mõhhailo Fedorov selle temaatikaga ning õhujõudude juhataja Anatoli Krõvonožko sai täiendavad juhised.
“Ukraina kaitse- ja julgeolekujõududes on piisavalt jõude, piisavalt kogemusi, mida saab ja tuleb muuta laialdasemaks,” ütles Zelenski.
“Kõik, mis on reaalselt toimib ühes või teises suunas, ühel või teisel tasandil, tuleb rakendada kõikjal, kus tulemusi on praegu vähem. Ja iga päev on oluline. Kõik otsused tuleb ellu viia maksimaalselt operatiivselt,” lisas ta.
OSCE juhid külastasid esmakordselt pärast Ukraina sõja algust Moskvat
Kaks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juhti teatasid reedel, et tegid organisatsiooni poolt esimese visiidi Moskvasse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.
OSCE praegune eesistuja, Šveitsi välisminister Ignazio Cassis ja OSCE peasekretär Feridun Hadi Sinirlioğlu kohtusid neljapäeval ja reedel Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.
“Ilma dialoogita ei ole usaldust,” ütles Cassis Viinis ajakirjanikele antud briifingul, mis käsitles nende neljatunniseid kõnelusi Lavroviga.
Cassise sõnul oli eesmärk “näidata valmisolekut suhelda ja öelda… me oleme siin, et teiega rääkida ja teid kuulata”.
“Valmisolek koos rääkida, teineteist kuulata oli olemas ja ma näen selles suhtlemises alguspunkti,” lisas ta.
Cassis ja Sinirlioğlu kohtusid esmaspäeval Kiievis ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Ukraina, Venemaa ja USA pidasid kolmapäeval ja neljapäeval Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi osana Washingtoni vahendatud püüdlustest lõpetada ligi neli aastat kestnud sõda.
Cassise sõnul võiks OSCE kasutada oma kogemusi ja saata relvarahu korral Ukrainasse seire- ja kontrollimissiooni.
OSCE teatas avalduses, et Cassis ja Sinirlioğlu “rõhutasid Lavroviga peetud kõnelustel vajadust lõpetada sõda Ukrainas”.
“Nad rõhutasid sõja jätkuvalt suurt inimkaotuste arvu,” lisati avalduses.
Külma sõja ajal sündinud OSCE, mille peakorter asub Viinis, üritab naasta diplomaatilisele areenile pärast seda, kui Kreml tõrjus selle kõrvale alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
OSCE 2014. aastal käivitatud seiremissioon Ida-Ukrainas lahkus riigist kiirustades pärast seda, kui Venemaa seal 2022. aastal oma täiemahulist sissetungi alustas.
Kolm OSCE ametliku mandaadi alusel töötanud ukrainlast vahistati 2022. aasta aprillis ja mõisteti seejärel spionaažis süüdi. Neid hoitakse endiselt kinni Venemaal või Venemaa kontrolli all olevatel aladel.
OSCE, mis nimetas nende vahistamist meelevaldseks, on pikka aega püüdnud nende vabastamise üle läbirääkimisi pidada.
“On toimunud teatud edasiminek ja ma loodan, et näeme tulemusi lähinädalatel. Jälgin seda lähipäevil väga tähelepanelikult,” ütles Sinirlioğlu.