Venemaal Uuralites asuvas keemiatehases toimusid neljapäeva õhtul plahvatused, mis olid ilmselt põhjustatud Ukraina korraldatud droonirünnakust.
Permi krais Bereznjaki linnas asuvat keemiatehast Uralchem Azot raputasid 2. oktoobri hilisõhtul plahvatused, teatas Ukraina uudistekanal LIGA.net kohalike elanike sotsiaalmeediapostitustele viidates. Tehase esindaja kinnitas plahvatuste toimumist, kuid nimetas toimunut tehnoloogilise protsessi lühiajaliseks katkestuseks, lisas väljaanne. Samuti väideti, et tehas jätkab tavalist tööd.
Lisaks teatasid kohalikud kanalid sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram, viidates Venemaa eriolukordade ministeeriumile, et põhjuseks võis olla ühes tsehhis külmutusseadme plahvatus.
Samas on Vene võimude poolt tavapärane käitumine selgitada mõne tööstusobjektil või naftakäitises Ukraina õhurünnaku tagajärjel toimunud plahvatusi ja tulekahjusid tehnilise rikke või äärmisel juhul allatulistatud droonitükkide põhjustatud põlenguga.
Ühe sotsiaalmeedia postituste kohaselt tabas tehast kolm drooni, neljanda suutis Vene õhutõrje alla tulistada, viies kukkus aga elukvartalisse.
On Thursday, Ukrainian forces conducted one of their farthest drone attacks yet, targeting the Uralchem Azot chemical plant in Berezinki, Perm Oblast of Russia (+1,600km from the border with Ukraine).
According to a local heard in the recording, three long-range OWA-UAVs managed… pic.twitter.com/IZoGxu8eNT
— Status-6 (Military & Conflict News) (@Archer83Able) October 2, 2025
Uralchem Azot asub umbes 1600 kilomeetri kaugusel rindejoonest, mis tähendab, et see oleks seni üks kõige kaugemal Venemaa tagalas sooritatud Ukraina rünnakuid.
Tehas on Venemaa üks suurimaid väetisetootjaid, kus valmistatakse ammoniaaki, karbamiidi ja ammooniumnitraati. Neid kemikaale kasutatakse ka lõhkeainete tootmisel, mis muudab tehase elutähtsaks nii sõjandussektorile. 2024. aastal saavutas see rekordilise toodangumahu – üle 2,3 miljoni tonni.
Sõrskõi lubas tugevdada õhutõrjet rinde- ja piirialadel
Ukraina relvajõudude juhtkond on teinud rea otsuseid õhutõrje tugevdamiseks rinde- ja piirialadel, mille hulgas suurendades püüdurdroonide meeskondade arvu, teatas relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.
Sõjaväe juhtkonna töökoosoleku järel ajakirjanikega rääkinud Sõrskõi tõi välja, et septembrikuus kasutasid Vene väed massilisteks rünnakuteks Ukraina vastu ligi 6900 drooni, millest üle 3600 olid Shahed-tüüpi ründedroonid.
“Venelased muudavad pidevalt oma taktikat mehitamata õhusõidukite kasutamisel. Praegu intensiivistavad nad rünnakuid rinde- ja piirialadele, kus võtavad sihikule elutähtsat taristut ja tsiviilobjekte. Ukraina relvajõud peavad selle ohu tõrjumiseks rakendama ööpäevaringselt tõhusaid lahendusi,” rääkis kindral.
Sõrskõi märkis, et relvajõud jätkavad vaenlase droonidele vastu tegutsevate üksuste võimekuse suurendamist, mille seas püüdurdroonide kasutamise suurendamist. Ukraina kõrge sõjaväelane rõhutas, et enamik Vene ründedroone hävitatakse just nende süsteemide abil.
Käib asjaomaste üksuste koosseisu süstemaatiline laiendamine, spetsialistide koolitust suurendatakse ning kvaliteetseks ettevalmistuseks luuakse täiendavaid koolitusressursse.
Samuti rakendatakse meetmeid Vene droonide avastamise süsteemi parandamiseks, mis suurendab nende hävitamise tõhusust. Ukraina õhuväe koosseisus moodustatakse õhutõrje mehitamata õhusõidukite väejuhatus.
Prioriteediks on seatud ka muud droonitõrje meetmed. Relvajõud arendavad vaenlase droonide hävitamist ründekopterite ja kerglennukite abil. Viimaste kasutamine võimaldab Vene mehitamata õhusõidukeid tõhusalt rünnata suurematel kõrgustel. Juhtkond valmistab nendeks ülesanneteks ette uusi lennukimeeskondi.
“Jätkub kaitsejõudude ja tootjate vaheline koostöö uut tüüpi püüdurdroonide täiustamiseks ja kasutuselevõtuks. Peame kiirendama nende arendamist ja vägedes kasutuselevõtmist, sest vastane täiustab selles tehnoloogilises võistluses pidevalt oma võimekust,” seletas Sõrskõi.
Ülemjuhataja andis kõigile asjaomastele struktuuridele korralduse seada prioriteediks vaenlase droonide hävitamise tõhususe suurendamise ja püüdurdroonidega varustatud uute üksuste kasutuselevõtu.