Perearstide õudusunenägu: laps vajab abi, aga abi ei ole. Lastearstid ei ole nii hullu olukorda oma elus näinud

Kui vaimse tervise mured ilmnevad algkoolis, on hädavajalik, et nendega tegeletaks otsekohe. Absurdsel kombel ei ole aga Eestis süsteemi, mis tegeleks 7–12aastaste vaimse tervisega enne, kui asi läheb nii hulluks, et vaja on juba psühhiaatri sekkumist. Väiksematele ja suurematele on aga mõeldud.

„See on umbes poolteist aastat kuhjunud probleem,“ ütleb sel teemal psühhiaatreid ja psühholoogi intervjueerinud Eesti Ekspressi ajakirjanik Heidit Kaio. „Psühhiaatrilise abi kättesaadavus on hästi tugevalt vähenenud, mille tulemusel peavad inimesed minema tasulisse vastuvõttu. See on ülikallis võimalus. Väga lai ühiskonnakiht seetõttu abi ei saa. Sealjuures on perearstide õudusunenägu see, kui nad peavad ütlema selgelt abi vajavale inimesele, et sa pead minema erasse.“

Asjal on ka tume pool – vaimse tervise hädad võivad olla surmavad. Sõna otseses mõttes.

Vaimse tervise hädad võivad olla surmavad. Sõna otseses mõttes.

Iga päev tuuakse lastehaiglasse kaks suitsiidikatse teinud noort. „Ja siin on jutt ainult Põhja-Eestist,“ juhib Kaio tähelepanu.

19–24aastaste noorte arv, kel on vaimse tervise tõttu osaline või täielik töövõimetus, on võrreldes koroonaeelse ajaga kahekordistunud.

Kui psühhiaatriline abi jääb õigel ajal saamata, jõuavad need inimesed varem või hiljem arsti vaatevälja. Sageli ärevuse või depressiooniga, aga neid ravides hakkab kooruma hoopis midagi muud ja tuleb välja, et hädad hakkasid juba aastaid tagasi ja ärevuse ja depressiooni käivitas hoopis miski, mis jäi õigel ajal tähelepanuta.

„Eestis on 30 lastepsühhiaatrit, vaja oleks 100,“ märgib Kaio. „Ehk üle kolme korra rohkem.“

Olukord on sealmaal, et ka lastearstid on sunnitud tegelema psühhiaatriliste teemadega. „Nad ütlevad, et nii hullu olukorda nemad ei ole oma elus näinud.“

Ühele asjale tahab Kaio rõhku panna: kui lapsel on vaimse tervise mure, siis mitte süüdistada selles tema vanemaid. „See on probleemi laua pealt ära lükkamine. Tegelikult uuringud näitavad, et 85 protsenti ​​Eesti noortest peavad oma suhteid vanematega väga heaks.“

Laste vaimse tervise kriisi ühe lahendusena võiks suunata oluliselt rohkem raha hobiharidusse ja trennidesse, sest need on ka täiskasvanutele ülimalt olulised vaimse tervise hoidmiseks, samamoodi ka lastele.