Stubb ütles ajalehele The Guardian, et julgeolekutagatis on sisuliselt heidutusvahend. “Heidutus peab olema usutav ja selleks, et see oleks usutav, peab see olema tugev,” lisas ta.
Soome president märkis, et julgeolekutagatised jõustuvad alles pärast kokkulepet Ukraina ja Venemaa vahel, kuid ta rõhutas, et Venemaal ei ole õigust nende vormi vetostada.
“Venemaal pole absoluutselt mingit sõnaõigust sõltumatu riigi suveräänsete otsuste üle. Seega minu jaoks ei ole küsimus selles, kas Venemaa sellega nõustub või mitte. Muidugi nad ei nõustu, aga see polegi oluline,” lausus Stubb.
Pärast möödunud kuul Pariisis toimunud tahtekoalitsiooni kohtumist ütles Prantsuse president Emmanuel Macron ajakirjanikele, et 26 riiki on lubanud panustada Ukraina “julgestusjõududesse”. Mõned riigid on andnud lubaduse panustada kas “maal, merel või õhus”.
Kuid peamine küsimus Kiievis on, kas nende kokkulepetega kaasneksid ka konkreetsed kohustused. Kui Stubbilt küsiti, kas tagatised tähendaksid seda, et Euroopa riigid on valmis Venemaaga sõdima, kui Moskva peaks tulevikus Ukrainat uuesti ründama, vastas ta: “Just see ongi definitsiooni järgi julgeolekutagatise mõte.”
Kuid enamikes Euroopa pealinnades ei ole näha selget poliitilist tahet sellise kohustuse võtmiseks. Lubadusi sõjajärgsele Ukrainale on tavaliselt käsitletud pigem kui üldisi kindlustusi, mitte kui konkreetseid kohustusi. Kuigi seni on enamike lääneriikide poliitika olnud Ukraina toetamine, on riigid samal ajal otsinud võimalusi Venemaaga otsese konflikti riski vähendamiseks. Kuid Stubb rõhutas, et kõik tagatised oleksid tühised, kui neid ei toetaks reaalne jõud.
“Julgeolekutagatised on sisuliselt heidutusmehhanism ja see heidutus peab olema usutav ning selleks, et see oleks usutav, peab see olema tugev. See tähendab ka strateegilist kommunikatsiooni, et me ei annaks julgeolekutagatisi lihtsalt õhku, vaid pakuksime tõelisi tagatisi ning Venemaa saaks sellest aru,” ütles Stubb.
Viimastel kuudel on Stubb kujunenud oluliseks isikuks rahuläbirääkimistel. Tal on lähedane suhe USA president Donald Trumpiga. See isiklik kontakt on võimaldanud Soomel mängida olulist rolli Trumpi ja Euroopa liidrite vahelises suhtluses. Stubb märkis, et on Trumpiga endiselt regulaarselt kontaktis “telefoni ja muude vahendite kaudu” ning ta ootab, et neil tuleb sel nädalal ka kahepoolne kohtumine.
Stubb on tänavu mitmel korral öelnud, et Trumpi kannatus Venemaa president Vladimir Putini suhtes hakkab katkema. Siiski ei ole Trumpi aeg-ajalt karmid sõnad Putini suunas seni tegudeks muutunud ning mitmed Trumpi seatud tähtajad rahuleppe osas on möödunud ilma oluliste tagajärgedeta. Eelmisel kuul võõrustas Trump Putinit Alaskal, kus agressioonisõda pidav riigijuhi auks rulliti lahti punane vaip.
Stubb ütles, et tema arvates tehakse siiski edusamme, kuid ta märkis, et see on samm-sammuline protsess. Küsimusele, kas võib saabuda hetk, mil Euroopa peab tunnistama, et USA ei ole Ukraina läbirääkimiste osas usaldusväärne liitlane, vastas Stubb, et Soomel pole sisuliselt muud valikut kui püüda säilitada võimalikult sõbralikke suhteid Trumpi administratsiooniga.
“Ma arvan, et Soome presidendi ülesanne on tulla toime USA presidendiga, ükskõik kes ta ka poleks,” sõnas Stubb. “Välispoliitika tugineb alati kolmele sambale: väärtustele, huvidele ja jõule. Väikeriikidel on ainult väärtused ja huvid… aga meil võib olla jõu asemel mõjuvõim. Kaasatus on parem kui eemaldumine, ükskõik mis ka ei juhtuks.”
Eelmisel nädalal viibis Stubb Kiievis, kus kohtus Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga. Pärast visiiti ütles ta, et lahkus Ukrainast “enesekindlalt”, uskudes, et Ukraina suudab vajadusel jätkata ka pikaajalist sõda, nimetades vastupidiseid väiteid “libauudisteks”.
Stubb rääkis, et suurem osa tähelepanust sel nädalal toimuval ÜRO peaassambleel koondub Palestiinale, kuid ta loodab pidada mitu kohtumist Zelenski ja teiste Ukraina-teemaga seotud isikutega. Julgeolekutagatiste osas märkis ta, et neile tegeliku kaalu andmiseks on vajalik “kindel Ameerika seljatagune”. Ta tunnistas, et seni puudub selge arusaam, mis mahus Trumpi administratsioon on valmis end siduma.
Siiski võib kogu jutt julgeolekutagatistest jääda puhtalt hüpoteetiliseks, kui esmalt ei saavutata edasiminekut rahuleppe suunas. Zelenski on korduvalt öelnud, et ta on valmis kohtuma Putiniga, nagu Trump on nõudnud, kuid Putin on teatanud, et kohtuks Zelenskiga vaid Moskvas või juhul, kui enne täidetakse Venemaa tingimused.
Stubb tunnistas, et praegu ei paista eriti võimalusi Putini läbirääkimistele toomiseks. “See sõda on tema jaoks liiga suur, et seda kaotada. Ta on teinud ilmselt suurima strateegilise vea lähiajaloos, kindlasti külma sõja lõpust saadik, ja ebaõnnestunud kõigi oma strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Küsimus on vaid ajas, millal ta tuleb läbirääkimiste laua taha — loodetavasti pigem varem kui hiljem —, kuid praegu olen ma üsna pessimistlik,” sõnas ta.