Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul vajab eestkoste valdkond Eestis terviklikku reformi, mitte üksikuid menetluslikke muudatusi. Koda leiab, et kuigi analüüs on põhjalik ja sisaldab rahvusvahelist võrdlust, käsitleb see vaid osa probleemidest ega lahenda eestkoste seadmise sisulisi küsimusi. Koda ei nõustu ettepanekutega pikendada eestkoste seadmise vajaduse kontrollimise perioodi kuni seitsme aastani, vähendada kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside kasutamist ega anda eestkostemenetluses arvamuse andmise õigust perearstile. Probleemne on ka võimalus jätta ekspertiis tegemata juhul, kui inimene ise on eestkoste seadmisega nõus.
Eestis puuduvad Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul piisavalt selged alused inimese vaba tahte kujunemise ja selle hindamise kohta ning enne menetluse lihtsustamist tuleb need põhimõtted üheselt määratleda. Koda rõhutab, et enne teovõime piiramist ja eestkoste seadmist tuleb alati sisuliselt kaaluda ka muid, vähem piiravaid meetmeid, näiteks volikirju või sotsiaalteenuseid.
Samuti leiab koda, et menetlusökonoomika ja arstide vähesus ei saa olla põhjuseks inimese õiguste ulatuslikule piiramisele. Eestkoste seadmisega võib Eestis piirata lisaks varalistele tehingutele ka inimese õigust teha perekonnaõiguslikke otsuseid ning valida oma elu- ja töökorraldust.
Seetõttu vajab eestkosteõiguse edasine arendamine koja hinnangul täiendavaid analüüse ja põhimõttelisi muudatusi, et kehtiv õigus ja praktika oleksid kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.