Kohtuotsusest nähtub, et 33-aastane naine töötas juhatajana ühes kaupluses (ettevõtte nimi on varjatud – toim), kus tema tööülesannete hulka kuulus poes kogunenud sularaha haldamine. Tema kohustus oli märkida kassaraportisse panka viidavad sularahasummad ning kanda raha ettevõtte pangakontole.
Kuriteoskeem oli lihtsakoeline: juhataja märkis küll kassaraportisse korrektselt, et viib raha panka, kuid jättis summa kas täielikult või osaliselt kontole kandmata ja võttis sularaha endale.
Suurim noos ulatus 6000 euroni
Omastamine toimus poolaastase perioodi jooksul 2021. aasta märtsist sama aasta augustini. Suurim ühekordne kahju tekitati 12. juulil, mil juhataja märkis raportisse 8000 euro panka viimise, kuid jättis sellest 6000 eurot enda taskusse ja kandis arvele vaid 2000. Kokku omastas pettusega vahele jäänud naine tööandja raha kuuel erineval korral.
Naine mõisteti süüdi karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb omastamist.
Kohus määras talle karistuseks ühe aasta vangistust. Sellest arvati maha varasema menetluse raames tehtud üldkasulik töö (21,5 tundi), mis loeti võrdseks 22 vangistuspäevaga. Lõplikuks karistuseks jäi 11 kuud ja 8 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata kaheaastase katseajaga.
Lisaks tuleb süüdimõistetul tasuda menetluskulud summas 1500,12 eurot.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (30)