«Headel aegadel ei taha me tihti mõelda selle peale, mis saab siis, kui olukord muutub. Üksinda kodulaenu võttes on vähemalt see kindlustunne olemas, et oma kodu jääb enda kätte ja ei pea hakkama tegelema sellega seotud tülide lahendamisega,» lisab ta.
Samuti on praktikas ka olukordi, kus kaaslaenusaaja lisamine ei ole mõistlik. Näiteks ei pruugi elukaaslase sissetulek vastata panga nõuetele või võib varasem maksekäitumine olla problemaatiline.
«Lisaks võib probleeme tekkida kui kodulaenu soovitakse võtta koos inimesega, kellel on lühiajaline elamisluba, mis ei anna pangale kindlustunnet, et mõlemad osapooled saaksid pikaajaliselt tagasimaksetesse panustada,» sõnab ta.
Nendes olukordades on laenuvõtjal targem juba varakult arvestada sellega, et kodu ostetakse ja kodulaenu võetakse ühele inimesele vastavalt tema võimalustele.
Pangad annavad julgemalt laenu ka üksinda taotlejatele
Kui vaadata ajas tagasi, siis ei ole üksi kodulaenu võtmine alati olnud nii tavapärane ega kättesaadav kui täna. Varasemalt on pangad olnud ettevaatlikumad ning üksikisiku võimalused kodulaenu saada sõltusid rohkem perekonnaseisust ja laiemast tugivõrgustikust, eriti kui taotlejal on olnud ka lapsi. «Negatiivsemate näidetena võis tulla ette olukordi, kus lastega laenutaotlejal soovitati leida partner, kellega koos kodulaenu võtta. Õnneks on need ajad juba möödanik,» sõnab Ossipova.
Tänaseks on pangad tunduvalt varmamad ka üksinda kodulaenu taotleva inimesega koostööd tegema ja leidma lahendusi, mis arvestaks konkreetse inimese sissetulekute, kohustuste ja soovidega. «See on avanud ukse neile, kes soovivad ja suudavad kodu soetada iseseisvalt sõltumata sellest, kas nad on vallalised, elavad koos partneriga või kasvatavad lapsi üksi.»