Ülikoolidele saadetud dokumendis õhutatakse neid omaks võtma Valge Maja nägemus ülikoolidest, mis tähendab nõustumist valitsuse prioriteetidega muu hulgas tudengite vastuvõtmise, naiste spordi, sõnavabaduse, tudengite distsipliini ja õppemaksu kohta, vahendab Associated Press.
Kokkuleppe allkirjastamine annaks ülikoolidele „mitmeid positiivseid eeliseid“, sealhulgas olulisi föderaaltoetusi ja jooksvate kulude tasumist, selgub saadetud kirjast. Selles nimetatakse seda proaktiivseks tegevuseks samal ajal, kui administratsioon jätkab USA ülikoolilinnakutes aset leidnud väidetavate kodanikuõiguste rikkumiste uurimist.
Valitsus tahab, et ülikoolid nõustuksid kokkuleppes nimega Compact for Academic Excellence in Higher Education valitsuse soodefinitsiooniga ning kasutaksid seda tualettides, riietusruumides ja naiste spordis. Ülikoolid peaksid loobuma vastuvõtmisprotsessis rassi, soo ja muude tunnuste arvesse võtmisest ning peaksid nõudma, et sisseastujad teeksid teatud testid.
Kokkuleppepakkumine saadeti kolmapäeval järgmistele avalik-õiguslikele ja eraülikoolidele: Vanderbilt, Pennsylvania Ülikool, Dartmouthi Kolledž, Lõuna-California Ülikool, Massachusettsi Tehnoloogiainstituut, Texase Ülikool, Arizona Ülikool, Browni Ülikool ja Virginia Ülikool. Ei ole teada, kuidas ja miks just need ülikoolid välja valiti.
Kirjas öeldakse, et need üheksa ülikooli võivad saada „algseteks allakirjutanuteks“ ja neid kutsutakse andma tagasisidet, enne kui kokkuleppe sõnastus lõpilikult paika pannakse. Otsust tahetakse 21. novembriks.
Valge Maja pakub piitsa asemel präänikut
Kiri kujutab endast muutust administratsiooni strateegias ülikoolide suhtes: nüüd pakutakse Trumpi poliitiliste soovide täitmise eest präänikut, mitte ei ähvardata ainult piitsaga. Paljud nõudmised langevad kokku nendega, mille täitmata jätmise eest kärbiti miljardeid dollareid föderaalraha Harvardi ja Columbia Ülikoolilt ning teistelt, süüdistades neid liberaalses kallutatuses. Föderaalkohtunik tühistas septembris Harvardi raha kärpimise, teatades, et valitsus ületas oma volitusi.
Ülikoolid on reageerinud erinevalt. Mitmed ütlesid, et uurivad pakkumist ega kommenteeri seda esialgu. Texase Ülikooli juhid teatasid, et neil on au olla välja valitud. California osariigi demokraadist kuberner Gavin Newsom teatas aga, et kui mõni California ülikool kokkuleppe allkirjastab, jääb see ilma osariigi finantseeringust. Newsomi suurte tähtedega kirjutatud avalduses öeldakse, et California „ei rahasta koole, mis müüvad oma tudengid, professorid ja teadlased maha ning loovutavad akadeemilise vabaduse“.
Piirangud välistudengite vastuvõtmisele ja õppemaksu tõstmisele
Kokkuleppe järgi võiks välistudengeid olla vaid 15% ja ühest riigist tohiks neid tulla 5%.
Kokkuleppe järgi tuleks propageerida konservatiivset ilmavaadet. Ülikoolid peaksid tagama, et nende linnakud oleksid „ideede elavad turuplatsid“, kus ükski ideoloogia ei ole domineeriv. Ülikoolid peaksid andma hinnangu tudengite ja õppejõudude vaadetele ning tagama, et igas osakonnas oleks valitsev vaadete mitmekesisus.
Selle saavutamiseks peaksid ülikoolid astuma samme muu hulgas selleks, et „muuta või kaotada insitutsionaalseid üksusi, mis karistavad konservatiivsete vaadete eest, pisendavad neid või sütitavad isegi nende vastu vägivalda“.
Nõutakse meetmeid selliste palestiinameelsete meeleavalduste vastu, mida on esile kutsunud Iisraeli-Hamasi sõda. Meeleavaldused ei tohi segada loenguid ega raamatukogude tegevust ja meeleavaldajad ei tohi segada teisi tudengeid.
Kokkuleppe allkirjastavad ülikoolid peavad lubama, et ei tõsta USA tudengite jaoks õppemaksu viis aastat.
Oponendid näevad ohtu sõnavabadusele
Ameerika Haridusnõukogu president Ted Mitchell kutsus ülikoole kokkulepet tagasi lükkama, öeldes, et see rikub nende vabadust ja õõnestab sõnavabadust.
„See ei ole neid kompromisse väärt, mida nad peaksid tegema,“ ütles Mitchell. „See on Fausti tehing.“
Kriitikat tuli ka sõnavabaduse eest võitlevatelt organisatsioonidelt, õppejõudude ühendustelt ning endiselt rahandusministrilt ja Harvardi presidendilt Larry Summersilt, kes ütles, et usub, et ülikoolid on eksiteele sattunud, aga pakutav kokkulepe on nagu katse parandada käekella haamriga.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (10)