«Võistlesin temaga terve viimase ringi. See oli pigem nagu koos finišijoone ületamine ja numbri üks nägemine oma nime kõrval oli tõeliselt eriline tunne,» rääkis emotsionaalne Botn ajakirjanikele, kuldmedal kaelas. «Ma lihtsalt vaatasin taevasse ja lootsin, et ta jälgib mind ja on minu üle uhke,» vihjas norralane varalahkunud kaasmaalasele Bakkenile.
