Pea neli aastat kestnud sõda on kütnud kiirkasvu kaitsesektoris ning tööstusharu ametiliitude hinnangul leidub Ukrainas nüüd üle tuhande relva- ja sõjavarustuse tootja, kirjutab Reuters. Enamik neist on väikesed ja eraomanduses ettevõtted, mis asutati pärast Venemaa sissetungi veebruaris 2022.
Olukorras, kus firmad kiirkorras uusi relvasüsteeme ning kaitsevahendeid tootma olid sunnitud, on kaitsesektor kasvanud kiiremini, kui valitsus suudab osta nende tooteid. Seetõttu otsib Kiiev nüüd liitlastelt raha, et aidata finantseerida kodumaiseid ostusid.
Ukraina tootmisettevõtted, millest paljud on teinud endale nime edukaks osutunud lahinguvarustuse valmistamisega, loodavad nüüd teenida suurkasumit Euroopa kaitsetööstuse ajaloolisest buumist, mida tiivustab maailmajao suurim sõda alates aastast 1945.
Ukraina tehnoloogia tugevdab Euroopa kaitset
Zelenskõi ütles, et aastal 2026 avatakse üle kogu Euroopa 10 Ukraina relvade «ekspordikeskust» ning lisas, et muu hulgas hakatakse eksportima lahingudroone.
«Tänane Euroopa julgeolek ehitatakse üles tehnoloogiale ja droonidele,» ütles Zelenskõi. «Kõik see saab olema suuresti rajatud Ukraina tehnoloogiale ja Ukraina spetsialistidele.»
Ukraina liitlased on väljendanud huvi õppimise vastu Ukraina sõjakogemusest ning tehnoloogilisest innovatsioonist, et tugevdada omaenda relvajõudusid, millest mitmed on nõrgenenud pärast aastakümnete pikkust alarahastust.
Alates sõja algusest polnud Ukraina relvatootjad suutnud saada valitsuselt heakskiitu oma toodete eksportimiseks. Mõned on kurtnud, et Ukraina riiklikud relvahankereeglid on liiga bürokraatlikud, et kulutustele on seatud kitsad piirangud ning kasumitele asetatud range lagi, mis omakorda vähendab kapitali kaasamise võimalusi laienemiseks ja tootearenduseks.
Huvi droonide ja elektroonilise sõjapidamise süsteemide vastu
Zelenskõi ütles, et veebruaris käivitub Ukraina droonide tootmine Saksamaal. Ta lisas, et neid ehitatakse ühistootmise initsiatiivi raames juba Suurbritannias. Kaasatud ettevõtteid ta nimepidi ei nimetanud.