„Me ei välista maahõivamist Venemaa poolt osana nende plaanist kaitsta oma tuumavõimekusi, mis on ainus asi, mis on neile jäänud, mis päriselt Ühendriike ohustab,“ ütles Kristoffersen.
Kristoffersen tunnistas, et Venemaal ei ole Norras selliseid vallutuseesmärke nagu Ukrainas või mujal endise Nõukogude Liidu aladel, aga ütles, et suur osa Venemaa tuumaarsenalist asub Koola poolsaarel Norra piiri lähedal, kaasa arvatud tuumaallveelaevad, maismaal baseeruvad raketid ja tuumarelvade kandmiseks võimelised lennukid. Need oleksid otsustava tähtsusega, kui Venemaa satuks NATO-ga konflikti kuskil mujal.
„Me ei võta seda laualt maha, sest Venemaa jaoks on see endiselt valikuvõimalus, et kindlustada, et tema tuumavõimekused, tema teise löögi võimekused, oleksid kaitstud. Selline on stsenaarium kaugel põhjas, mille jaoks me plaane teeme,“ ütles Kristoffersen.
Kristoffersen ütles, et kuigi Norra arvestab Venemaa traditsioonilise sissetungi võimalusega, on Venemaa praegune taktika mitmekesisem. „Kui valmistuda halvimaks, ei takista miski ka olemast võimeline seisma vastu sabotaažile ja rohkematele hübriidohtudele,“ ütles Kristoffersen.
Kristoffersen lisas samas, et Norra ja Venemaa on siiski säilitanud teatud otsekontaktid otsingu- ja päästemissioonide kohta Barentsi merel ning piiril toimuvad mõlema riigi sõjaväelaste regulaarsed kohtumised.
Kristofferseni sõnul on Venemaa tegevus Kaug-Põhjas olnud üldiselt vähem agressiivne kui Läänemerel.
„Mida me oleme seni näinud õhupiiri rikkumiste kohta meie piirkonnas, on arusaamatused. Venemaa viib läbi palju [GPS-i] segamist ja me arvame, et see segamine puudutab ka nende õhusõidukeid,“ ütles Kristoffersen. „Nad ei ole seda öelnud, aga me näeme, et kui midagi sellist nagu õhupiiri rikkumine toimub, on see tavaliselt pilootide kogemuste puudumise pärast. Kui me venelastega räägime, vastavad nad tegelikult väga professionaalselt ja ettearvatavalt.“
Svalbardi kohta, kus asub Vene asula ja mida ei tohi 1920. aasta kokkuleppe järgi militariseerida, ütles Kristoffersen, et Venemaa peab kokkuleppest kinni ja et Norral ei ole plaanis saarestikku militariseerida.
Moskva on süüdistanud Norrat Svalbardi varjatud militariseerimises, aga Kristofferseni sõnul on see ainult propagandajutt, mida Moskva isegi ei usu.
„Meil on oma luureteenistuselt väga hea ülevaade, mis toimub Arktikas, ja me ei näe Gröönimaal midagi sellist. /…/ Me näeme Venemaa tegevust allveelaevadega ja veealust programmi Arktika traditsioonilises osas, /…/ aga asi ei ole Gröönimaas, asi on Atlandile jõudmises,“ ütles Kristoffersen.
„Kui Venemaa midagi sõjast Ukrainas õpib, siis ma arvan, et see on see, et ei ole kunagi hea mõte riiki okupeerida. Kui inimesed seda ei taha, läheb see sulle maksma palju raha ja palju vaeva ja lõpuks sa tegelikult kaotad,“ ütles Kristoffersen. „Okupeerida on alguses tihti väga kerge, aga okupatsiooni hoida on väga-väga raske. Ja ma arvan, et kõik ekspansionistlikud jõud on seda kogenud.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (7)